K 23. mai
  • Timo
    Kui ühel päeval on juba kaks inimest, ke...
  • Jüri
    Peaministri pärast on häbi, aga ise olen...
  • Jan
    Tubli Silver, et julgesid kirjutada. Loodan vä...
  • Kalju
    Siin ei muutu midagi,käib häma .Varjatak...
  • Anonüümne
    kust on teadmine, et oli tegu "musta" ra...
  • Margus
    Valus on vaadata kuidas peaminister asja poliitili...
  • Raul
    Eesti poliitikud on põlastusväärs...
  • Ene
    See on ju naeruväärne. Millega see isik ...
  • timo
    Seadused on kaunid asjad, kuid isegi parteid ei s...
  • Lea
    Meikar vist jäeti mõnest privileegist ...

Uudis+. Lauri Hussar, Piret Kriivan

29.03.2010 - 12:15

Tänase saate avaloos analüüsime Moskvas toimunud pommiplahvatusi ning võtame ühendust Venemaa eksperdi ja Riigikogu liikme Marko Mihkelsoniga, samuti Eesti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneniga, kes selgitab lõhkeaine võimsuse ja hävitusjõuga seonduvat. Meediakommentaar ikka Rain Koolilt. Kell 13.20 hakkame TTÜ Majandusteaduskonna logistika ja kinnisvara õppetooli dotsendi Enno Lendiga rääkima Eesti transiidi tulevikust.
Teised välisteemad: Euro-ala riigid jõudsid kokkuleppele võlgadesse vajunud Kreeka abistamise osas. Mida kreeklased ise arvavad oma probleemidest ja sellest, kuidas neid lahendada? Räägib Signe Sirge Ateenast. Ja veel alanud urbenädala ehk vaikse nädala kombestikust tänapäeval, mis on oluline veel eestlastele ja meie hõmurahvastele, räägib Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Foto: ITAR-TASS/Scanpix

 
Kommentaarid    Paku saate teema  
| Veel

Lisa kommentaar:
Teie nimi:
Kommentaar:

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.


Kaunil kevadisel 29-03-10 16:10
ärkamisajal ei taha ma küll reedesel päeval hommikust õhtuni kuulda Lunastaja lugu, kes mei patte läks ristile lunastama. See sünge lugu on nii ebainimlik ja samas mõttetu.
Mune värvitakse traditsiooniliselt pühapäevahommikul, see on kena komme, kuid kahjuks seotud "surnuis ülestõusmisega", mis ka sünge ja samas loodusseadustele vastukäiv, vale.
Taassünd, ehk looduse ärkamine on midagi muud.

HRpld 29-03-10 16:04
Kui ma neid päevi üldse pühadeks nimetaksin, siis meelsamini tõesti Kevadpühadeks ja seegi on ju Looja seatud. Ülejäänu on loodu enda poolt välja mõeldud ja kevade juurde poogitud.
Häid Kevadpühi kõigile!

leo 29-03-10 15:54
tähistan 1 aprilli kui naljapühas

kati 29-03-10 15:54
Meil on ka oma versioon kevadisi pikki pühi tähistada. Käime igal kevadel süstamatkal erinevatel Eestimaa jõgedel kolm vaba päeva ja tärkav loodus on selleks suurepärased!

Leo Levala 29-03-10 15:53
Tähistan 1.aprilli kui naljapõha.

mardikas 29-03-10 15:53
"Aga ma ei saa kunagi aru, miks värvitakse munad kirevateks, piibli järgi muutusid ju need naiste korvis punaseks."

Kristlane võiks ikkagi teada, et piiblis pole midagi kirjas munade värvimuutmisest ega üldse munadest seoses Jeesuse ülestõusmisega. See on hilisem rahvalik legend, mis pääses käibele siis, kui vanadele "paganlikele" pühadele tõmmati selga kristlik kuub. Kui niisuguseid elementaarseid asju teada, on ka pühade kombestikus vähem arusaamatut.

kuulaja 29-03-10 15:52
Kas kevadpüha ei ole mitte 1.mai??

Mauno 29-03-10 15:52
Ka mina tähistan lihavõte pühi nii nagu ikka kombekohaselt, eriti suur Reede ja sellele järgnev vaikne laupäev, siis kui vanaemale külla sai sõidetud ootas alati hea kodusai ja lihavõte jänes praeks laual ja ka munad ei puudunud...
Kaunist pühadejätku ja päikeselist kevadet.

maali:) 29-03-10 15:52
Heal lapsel mitu nime, südames need ikkagi köige rohkem KEVADE saabumise pühad, kuigi kristliku alatooniga. Nimeta kuidas tahad, HÄID PÜHI KÕIGILE!

Meky 29-03-10 15:50
lisaks, et mina nimetan seda nädalavehatust lihtsalt pikaks nädalavahetuseks, sest vabu päevi järjest neli(on ka esmaspäev vaba päev, kuna Rootsis püha ja töötan rootsi firmas)

Meky 29-03-10 15:47
meie perel on ka oma variant: meie tähistame mu isa sünnipäeva

Raili 29-03-10 15:45
Kristlasena tähistan ikkagi Ülestõusmispühi. Sinna juurde käib pühapäeva hommikul koos laste ja lastelastega munade värvimine. Aga ma ei saa kunagi aru, miks värvitakse munad kirevateks, piibli järgi muutusid ju need naiste korvis punaseks.
Pühapäevale eelneb Suur Reede ja Vaikne Laupäev,mis on leinapäevad. Sellega seoses meenub taas paari aasta tagune raadioreklaam: "SUUREL REEDEL SUUR PIDU!" Tegu oli mingi diskoreklaamiga. Midagi taolist kordus ka möödunud aastal.Kas peokorraldajad ikka teavad et tegemist on leinapäevaga ja siis pidusid ei peeta?
Suur reede pole ju püha, missuguse värviga siis peaks kalendris selle päeva märkima? Kõik riigi poolt antud vabad tähtpäevad on pühad ja märgitud punasega.
Nägin täna õues nelja kuldnokka ja eile kuulsin lõo laulu

Ene 29-03-10 15:41
nii kaua kui ma mäletan ikka munadepühi tähistatud,mitte küll erilise päevana,aga ikka mune värvitud.Ei mäleta,et nn veneajal ka keelatud oleks olnud.Tore päev!
Häid pühi!

Toomas 29-03-10 15:39
Meenub üks ajakirjanduslik eksperiment, kui ajakirjanik pool-inglise keeles käis väikseid apteeke pidi nutmas välismaalasest abikaasale südamerohte. Pärast näägutas apteekreid, kes retseptiravimeid...

... sooviksin sellele ajakirjanikule pikka südamerohtude piina!

Erinevalt ameerikalikust varjatud kaamerast on iga väljakuulutatud ja avalik laadapalagan teretulnud.

Juku 29-03-10 15:30
LIHAVÕTTEID LOOMULIKULT!
Mis ära heidetud, tuleb ka tagasi võtta. Tähtpäeviti (Jõulud, Tõnisepäev, Küünlapäev,Vastlad) jupikaupa söödud seast (verivorstid, sült, mauk, seapea, külg, jalad) pidi sabaots jätkuma kesakünniks.

Erinevalt Põhja-Eestist oli Lõuna-Eestis igas talus suitsusaun ja Lihavõtete saun oli aasta kuumimaid.

Tegelikud Ülestõusmie pühad tundusid olevat "voskres-"põhises ruumis ja tavaliselt teisel ajal.

Tühjakssöödetud küünis sai igal aastal kiikuda, kuid sõltuvalt Kuu käimistest ja talve karmusest võisid kanad veel mitte muneda või kippusid juba hauduma. U 50 aastat tagasi saabunud Ülestõusmispühade kaardil - fotograafid neid Eestiaegsete järgi tegid - imestas poegadega kana punase muna üle. Sooviti ühte muna ja hulga tibusid, - Nii saigi!

Aga 33 aastat tagasi kiidis "Säde" Kurenurme pioneere, kes korraldasid kolme põlvkonna kohtumise. Järgmises numbris torkas Naaskel: "Raporteerida on palju ja raporteerida võib mitmeti. Seepärast ei maksa imeks panna, kui Kurenurme kooli pioneerid raporteerisid sellest, kuidas nad suure looduse ümberkujundaja Mitšurini auks korraldasid munade värvimise ja koksimise võistluse.

Rõõmsaid Kevadepühi tookordsetele õpetajatele ja koolikaaslastele!
Juku.

Mark 29-03-10 15:27
Nimede kasutamise puhul mängib rolli inimese taust ja ka vanus. Lapsele meeldib munadega seonduv mängulisus, suur aga lähtub oma kultuurilis-religioossest taustast. Ülestõusmis- ja lihavõttepühad on selgelt kristliku taustaga, osundamas tühjale hauale ja paastuaja lõpule. Samas võib ka ristiinime rahus kasutada munadepüha nime, sest pärimus Maarja korvis värvi muutnud munadest on üpriski vana. Vaidlused sel teemal, et mul on omad pühad ja need ei ole sinu pühad, on mõttetud. Ei ole meie rahvalgi olemas mingit oma puhast kombestikku säilinud - see mis alles, on tihedalt seotud ka kristliku pärimusega. Kui keegi soovib üht puhastada teisest või teist esimesest, siis on selle tegevuse taustaks pigem mingi inimese enda psühholoogiline probleem, mingi sisemine segadus, mitte aga soov mingi puhta kombe järele. Sellist asja pole kihtsalt olemas.

mardikas 29-03-10 15:04
Okupatsiooniajal ei "taandatud" midagi munadepühaks, nii nagu pole ka munadevärvimine nõuk. aja leiutis. Munadega seotud nimetus ja kombestik nende pühade puhul on vanemad kui ristiusk meie maal, tõenäoliselt vanemad kui ristiusk üldse. Kõige agaramalt on vanu pühi "taandanud" ja ümber vorminud siiski just kristlik kirik. Seda küll mõnelgi pool ja mõnelgi puhul soovitust kesisemate tagajärgedega.

martti 29-03-10 14:22
Paistab,et Jänku ei mäleta Vene okupatsiooniaega,sel ajal tohtis tähistada ainult Lenini sünnipäeva,aga mitte munadepühaks taandatud Kristuse ülestõusmisepäeva.

mardikas 29-03-10 13:59
Munadepühi meestepäevaks? See on küll midagi uut. Minu teada kutsuti meestepäevaks hoopis punaarmee aastapäeva, 23. veebruari.

Vabadik 29-03-10 13:20
Viide loole kevadpyhadest.
http://maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=3764&op=lugu

Vabadik 29-03-10 13:04
Kevadpyha on ilus neutraalne nimetus sellistele pyhadele.

jänku 29-03-10 12:58
Vene ajal kutsuti munadepühi ka meestepäevaks.

Siil: ikka vaheliti, ikka vaheliti 29-03-10 12:31
Püha müristus! Meie transpordivolinik ei ole kunagi Užgorodis käinud ja sealkandis rongiga sõitnud? Ukraina Taga-Karpaatias kohtuvad Lääne ja Ida raudtee erinevad laiused ja pikad raudteelõigud on mõlema laiusega, universaalsed. Relsid on paigutatud ühele teele vaheliti, probleeme ei ole.
Annab issand ameti, küll annab amet ka tarkuse.

Missuguseid pühi tähistate algaval nädalal?

  • Ülestõusmispühi (31%)
  •  
  • Lihavõttepühi (14%)
  •  
  • Munadepühi (35%)
  •  
  • Kiigepühi (1%)
  •  
  • Kevadpühi (19%)
  •  
  •  
Vaata teisi gallupeid