Uudis+. Mall Mälberg, Lauri Hussar
03.03.2010 - 12:15
Vancouveri olümpiamängude järel tuleb tõdeda, et praegu Eestis toimuvad Euroopa meistrivõistlused laskesuusatamises on pälvinud vähe tähelepanu. Uudis+ parandab selle vea - esmaspäeval alanud võistlustest ning plaanist tuua Eestisse laskesuusa MK ja isegi MM, räägib Eesti laskesuusatamise föderatsiooni president Aivar Nigol. Venekeelse meedia kommentaar ikka Ivan Makarovilt. Kell 13.20 uurime, miks ei võiks Eesti raudteel sõita rongid 160 km tunnis. Stuudios on MKM-i asekantsler Eero Pärgmäe. Olev Kenk uurib Järvamaa omavalitsuste ühinemisplaanide kohta. Mis sunnib neid jälle liitumisest rääkima? Välisteemad: Lennuväljade ja lennureisijate ohutusest. Kas kehaskannerid tulevad? Mis need on ja kuidas töötavad? Kai Vare käis Helsinkis vaatamas uut Eesti Maja. Räägib meilegi. Skandinaavia uudiseid Anu Kaupmehelt. Ülekaalus britte on liiga palju, Kadri-Liis Rebane räägib valitsuse uuest kampaaniast.
.
Lisa kommentaar:
Valmar 03-03-10 15:59
Balti jaam Tallinnas on ka üks imelik koht. Lausa nii imelik koht, et isegi rongid hoiavad sellest kaugele eemale ja ei julge jaama sisse sõita vaid jäävad kaugele perooni tagumisse otsa seisma. Miks nii?
Ene 03-03-10 15:56
Vaja oleks paindlikku sõidugraafikut.
Näiteks Saku kaudu sõidab rong Viljandisse, kuid Sakus ei peatu. Selleks, et Sakust Viljandisse saada, tuleb sõita kas Tallinnasse või Kiisale. Viljandist tagasisõiduga sama probleem.
Maiko 03-03-10 15:28
Millistel arvutustel põhineb väide, et rong on keskkonnasõbralik!?! või keskkonda vähem kahjustav kui teised liikumisviisid?
Juhan Smuulil oli ütlus: "Seal kus lõppeb mõistus algab raudtee!" Põhjaliku raudteel reisimise kogemusega inimesena võin kinnitada, et Eestis peab see senini paika ja mulle tundub, et kõik need hädad on kinni kuskil kaugel-kõrgel istuvate raudteejuhtide mõtlemises ehk teisisõnu raudteeviletsus = raudtee juhtimisvead. Seni kuni neid "võlle" ei asendata ei hakka sõiduplaanist kinnipidama reisirongid, ei ole raudteejaamad ja peatused reisijaile mugavad ja ohutud ning ei lakka ka tapmised raudteeülesõidukohtadel. Ostke uusi ronge või matke "insfrastruktuurides" "tõukefonide" euromiljardeid palju tahes.
Jaan 03-03-10 15:23
Rong peaks olema kiirem.
TARTLASED 03-03-10 15:22
Kuulasime uudiis+, kus teemaks oli raudtee ja kiirused raudteel ning et kahe aasta pärast tulevad uued reisirongid, mis arendavad kiirust 160 km tunnis. Kahju, et reporteril pole teavet Tartu raudteejaamahoone kohta, mida praktiliselt polegi?! Terve külma talve on oodanud reisijad külmetades reisironge perroonil ja kirunud hoolimatut " heade mõtete linna " eesotsas linnapea Urmas Kruusega. Reisijatel on vaja saada tagasi ajaloolise raudteehoone ootesaal. Kaua peab veel ootama?
Marko 03-03-10 15:13
Rongipiletid on odavamad kui bussipiletid.
Ruumi on rohkem kui bussis, mugavad istmed, ei teki tunnet ,et istuks nagu kilud karbis.Kasutada saab internetti ja elektrit . Ise valin alati võimaluse korral liiklemiseks just rongi . Ainukeseks probleemiks on nende kesine sõidugraafik.
Usun ,et kui suudetaks parandada rongide ökonoomsust ja kiirust , annaks selle arvelt suurendada ka sõidugraafikut ning klientuuri
timo 03-03-10 14:33
Meie raudteel puudub reisirongiliiklus, kui Tallinna-ümbruse "trammiliiklus" kõrvale jätta. Liiga vähesed ja harvad rongid liiguvad kaugemale, kuid neil puudub sidusus sihtkoha bussiliiklusega, Lisaks on pilet kallis, sagedus ja kiirus väike. Pärnu, Viljandi, Riisipere ja Paldiski on umbteed. Mõisaküla ning Haapsalu on juba seetõttu kaardilt kadunud.
Raudtee arengule on eelistatud autoliiklust, sest sealt laekub eelarvesse rohkelt kütuseaktsiisi ja muid makse mida kasutuskõlblik ja läbimõeldud ühistransport tõhusalt vähendaks. Pole ju saladus, et tänaseni pole NL-i ajast jäänud raudteel keeleseadustki täies mahus rakendada suudetud...
Käsitledes raudteed, ei saa mööda meie ühistranspordist üldiselt. See on kaootiline, ebakindlate sõiduplaanidega ja kallis. Väikeses Eestis võib ühistranspordile lootes kuluda sihtkota jõudmiseks mitu päeva kuna ühistranspordi eri tasandid toimetavad vaid teenindava firma huvidest lähtudes. Käin maalt 150km kaugusele tööle. 3 tundi bussiga ja lisaks 14 km oma autoga bussipeatusse on kiireim võimalus!.. ja ma ei ela metsade keskel. Kui üritada ümberistumisega KIIREMINI saada, kulub tegelikult üle 6-e tunni. SEDA KÕIKE 21-l SAJANDIL JA VÄIKESES EESTIS!!! Mis mõte on kiiretel rongidel, kui raudteejaamast edasi saab alles järgmisel päeval???
Maret 03-03-10 14:15
Väga hea oleks, kui rongiliiklus tiheneks Narva-Tallinn liinil. Vanasti oli nii hea Jõhvist rongiga Tallinna kooli sõita. See oli tunduvalt lahedam, kui bussiga sõita. Praegu on ju rongiga tunduvalt mugavam sõita kui vanasti. Kui rongid veel mugavamaks muutuvad, on ju sõitmine lausa lust.
mömmi 03-03-10 14:03
Kuivaks perioodiks võiks rohkem rataste kohti rongidesse paigutada, sest rongi-rattaga liikumine on väga populaarne.
Sõit on küll pikk, kuid see-eest saab sel ajal rongis omi asju teha - lugeda, arvutiga tööd teha jne.
Olen ise nüüdseks 6 aastat rongi kasutanud ja aastatega on rongis rahvahulk meedliva kasvu teinud.
Jaanus 03-03-10 13:59
Vääna raudteed puudutavale kommentaarile repliigiks: ehk oleks mõttekas üle vaadata endise kitsarööpalise raudtee trassid ning võimalusel ehitada neile uuesti (reisi)raudtee - kusjuures juba Lääne-Euroopa laiusega?
Kaugemaks perspektiiviks aga peakski olema see, et Eesti-sisenereisirongiliiklus toimuks Euroopa laiusel. See peaks muutma ka odavamaks rongide ostmise, kuna siis pole vaja eritellimusi Vene laiusele.
Rahvusvaheline reisirongiliiklus, nagu olen aru saanud, ongi plaanitud Rail Baltica raames nii, et Baltimaade põhja-lõunasuunaline liiklus on tulevikus Euroopa laiusel, mis kaotab vajaduse ümberistumisjaama ja võimaliku rattavahetuspunkti järele Leedu-Poola piiril. Venemaa suund võiks siis jällegi jääda Vene laiusele.
Anonüümne 03-03-10 13:51
Jaanus 03-03-10 13:45
Muid probleeme on ikka. Reisiraudteed on ju suures osas üherealised. See mõjutab graafikuid. Neid tuleb sättida nii, et vastassuunas sõitvad rongid kokku ei põrkaks. Kui raudteed saavad kaherealiseks, küllap siis laheneb oluliselt ka kiiruse ja graafikute probleem. Veel parem, kui saaks tsisternikolakad omaette raudteele.
Rohkem sihtkohti 03-03-10 13:41
Igatsen,et taastatakse Vääna raudtee Vääna-Jõesuu või Keila -Joani. Kadestan neid,kelle elamised suvilad on raudtee lahikonnas. Tean autoga inimesi,kes lähevad kodust 5 km rongile ja linnas liigub jalgsi, rongilt tööle. Mugav rongiliiklus Tallinna lähivaldadega vähendaks oluliselt autoliiklust linnas ja ummikuid.
Sama kehtib ka teiste piirkondade kohta.
andra 03-03-10 13:39
Pole õieti kommentaar, on küsimus. Rongiga on ka praegu tore sõita. Täpsusele palju ette ei heidaks ja mugavam ikka kui bussiga. Aga rongi peale või maha saada? Näiteks Tartu jaamas? Kellele kuulub see urg, mis viib perroonile ja kuna see korda saab?
Olivia 03-03-10 13:19
On naeruväärne, et sõit Valgast Tallinnasse vastremonditud raudteel kestab u 5 tundi! Sõidugraafik on seatud nii viletsalt, et puudub isegi võimalus istuda Tartus kiirrongi peale. Ootan rongiliikluselt läbimõeldumat paindlikku graafikut ja kiirust.
mammu 03-03-10 12:52
eelkõige tahaksin kindlat ja usaldusväärset rongiliiklust. õigeaegsed ja turvalised rongid on ju meile kõigile esmavajalik. kiirus on väga tähtis muidugi kuid turvalisus ei tohiks siiski kannatada.
jaanus 03-03-10 12:21
Rongi eeliseks peakski olema eelkõige suurem kiirus ja mugavus sõitjale-vagunis on ikka rohkem ruumi kui kitsas bussis-Samuti peaksid rongid teoreetiliselt täpsemalt sõitma kui bussid. Viimane lumetorm küll seda ei näidanud. Ilmselt hoitakse kokku raudteede puhastamise pealt.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.