Uudis+. Lauri Hussar, Piret Kriivan
22.02.2010 - 12:15
Tänase saate avaloos räägime jaanuarikuu küttearvetest, mille suurus oli paljudele väga halb üllatus. Sel teemal räägime kell 12.20 Eesti Korteriühistute Liidu juhi Andres Jaadlaga. Meediakommentaar ikka Rain Koolilt. Kell 13.20 hakkame rääkima vaesusest ja võimalusest vaeseid inimesi aidata. Kas teha seda protestiaktsioonidega või ise midagi ette võttes, sellel teemal arutleme Oleviste hoolekande juhi Riina Vändrega. Välisteemad: Hollandi peaminister Balkenende ütles eile, päev pärast oma valitsuse lagunemist, et riigi sõdurid lahkuvad tõenäoliselt Afganistanist selle aasta augustis. Valitsuskriisist Hollandis räägib Martin Raud Haagist. Tallinnast alustab ringkäiku Eesti linnades Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Ajaloomuuseumi näitus „Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas” : Näitusest räägib ajaloolane Kaarel Piirimäe. Jüri Nikolajev annab maakonnaloo rubriigis ülevaate ideedest kuidas Ida-Virumaal töötust vähendada.
Lisa kommentaar:
Anonüümne 22-02-10 16:30
Pangandus on monopoolne süsteem, mille roll globaalses majanduses (kui seda sügavamalt uurima hakata) on hägune. Kindlasti võib märkida, et see ei ole ei sinu ega minu hüvanguks. Kahjumiks ja kahjuks nimetaksin ma seda mis toimub inimestega. Väärtushinnangud paika !
??? 22-02-10 16:06
Pankade kasumist, Kuidas saavad pankade kasumid suured olla kui SEB sai eelmisel aastal Eestis miljard krooni kahjumit??? Inimesed mõelge ka natuke millest räägite!!!
??? 22-02-10 16:04
Pankade kasumist, Kuidas saavad pankade kasumid suured olla kui SEB sai eelmisel aastal Eestis miljard krooni kahjumit??? Inimesed mõelge ka natuke millest räägite!!!
määster 22-02-10 16:03
Mingil põhjusel on hoitud minevikus ja hoitakse ka praegusel ajal inimeste finants-teadlikus madalal. Praegune süsteem ongi üles ehitatud inimeste teadmatusele, vastasel juhul EI SAAKS see süsteem toimida!!!!!!!!
Mimme 22-02-10 16:01
Kui kodu on tagatis laenule ja see on eelnevalt panga poolt hinnatud, siis nüüd kui inimestel pole võimalik maksta ja kodu võetakse käest, siis kuidas on võimalik, et pank võib selle odavalt maha müüa ja inimesed ülejäänud osaga ikkagi võlaorjusesse jätta.
Tagatis ongi ju selleks, et katta võlg. Kui pank sai vara omale, siis ongi kõik, kui see pole turul enam oma hinda väärt siis on see ju panga risk. Või mis?
Kuulsin, et meie naaberriigis(oli see nüüd Läti või Leedu ei mäleta) võttis riik vastu sedause, mis seda kinnitab, et tagatis ongi tagatis ja inimestele võla jääki kaele määrida ei saa.
ixi jätk.. 22-02-10 15:57
See 10% nn. laenuvaba aega oleks laenuvõtjale puhvriks nende pikkade aastate laenuorjuse eest.
See nimetus- inimliku eksimise koefitsent- pole ka väga vale, sest isegi pangad ei suutnud ju mingit masu ette näha. Ja miks siis nad peaksid võrdsemas olukorras olema, mina aru ei saa!?
Helikar 22-02-10 15:56
Kodulaenu maksegraafikut vaadates 1milj. laenu puhul
tagasimakse suurus ca 2milj. Ärge rääkige madalast intressist kodulaenu puhul.
Pirjo 22-02-10 15:53
Plaanin ka mina osta endale korterit lähi kuude jooksul. Küsimusel on kaks poolt, mina kui tulevane ostja ei taha kindlasti rohkem maksta selle eest et keegi teine eksis oma otsusega. Samas nähes neid noori peresid ja ka tuttavaid oma sõprusringkonnas, siis saan nende murest aru ning kaastunne on suur.
Samas leian siiski et see oleks ühele grupile inimestele lihtsalt ebaaus.
ixi 22-02-10 15:49
Viimase aja üks suur probleem on paljude kodulaenuvõtjate võlarattasse jäämine. Seni pakutud lahendused pole hättasattunutele selget leevendust suutnud pakkuda.
Seepärast pakun ka oma lahenduse. Kodulaenu puhul( pere kohta üks maja või korter või selle renoveerimine) laenu tagasimakse aega tõsta 10%-i võrra(nn. panga omavastutus). Ja see 10% aega( 30 aasta puhul siis 3 aastat)on summaarne aeg, millal laenuvõtja võib võtta täielikku laenupuhkust( ei laenumakset, ei intresse, ei sellest tulenevat tagasimakse summa suurenemist...) On laenuvõtja ainuotsustada, millal ta seda laenupuhkust soovib kasutada. Min aeg etteteatamiseks võiks olla 0,5 aastat isikliku avalduse alusel. Seda võiks lausa nimetada inimliku eksimuse koefitsiendiks.
Mis te sellisest lahendusest arvate?
Terje 22-02-10 15:39
Kui ma tahan aidata mõnel perel laenu maksta,siis läbi kõrgete intresside ei tee ma seda kindlasti mitte.
Kuulaja 22-02-10 15:22
Pangad on täna täiesti süüdimatud, nagu ilmselt enamus riigikogulasigi. Endal kasumid kui suured aga neile on ikka vähe. See on ju täpselt rammusa nuumamine vaese kausist. Millal jõuab ükskord nandeni, et nad on ilma rahvata täielik null.
ats 22-02-10 15:22
eluasemelaenud võiksid olla paindlikud.laenuvõtjal võiks olla valik:kas saada madala intressiga eluasemelaenu ja riskida sellega ,et tagasimaksmisel hätta jäädes tuleb loovutada eluase ja lisaks tasuda veel turuhinna ja jääkväärtuse vahe,
või maksta kõrgemat intressi ning kui ei suuda enammaksta ,siis piirdub asi ainult eluaseme loovutamisega pangale.
peeter 22-02-10 14:40
mis sa rehe jahud, sa ja ka muidugi teised pangad korrutavad juba ammu laenulepingu pikendamisel või makse ajatamisel intressi kahega. põhjendate seda riski suurenemisega. ainult selles puudub loogika-mida suurema maksu kliendile selga panete seda suurem on ju risk, mitte vastupidi. pankade ahnusel ei ole piire...
Maali 22-02-10 14:22
Ei saa teha ühele grupile mingeid soodustusi teiste arvelt. Miks üldse peaks selline teema üleval olema. Kui riik leiab, et peab teatud isikute gruppi aitama, siis ei pea seda tegema nende arvelt, kes veavad oma niigi rasket maksukoormat ise. Kõigil on masu ajal raske.
Pensionärist üürnik 22-02-10 14:13
Igaüks peab oma võlad ise maksma. Seda ei pea tegema teised laenuvõtjad ,pangad,ega ammugi mitte need,kes ei laenanud. Enamikel ei olnud laenamine eluvajalik. Mina nõuka ajal korterit ei saanud.Pangad pakkusid laenu,aga ei riskinud võtta, kartsin,et äkki ei suuda tagasi maksta.
Fred 22-02-10 14:10
Laenu tagasimaksmisega hätta sattunute suhtes ei ole õiglane, et pank müüb eluaseme maha ja nõuab jäägi kliendilt välja. Kinnisvara hinnaralli põhjustajaks olid justnimelt pangad, kes vastutustundetult laenu andsid. Pankadel on kõik võimalused objektiivse laenuotsuse tegemiseks, kliendil selliseid võimalusi ei ole. Seetõttu peab pank valesti tehtud laenuotsuse eest samamoodi vastutama kui klient, kellele laenu anti. Õiglane lahendus on see, kui klient kaotab korteri ja pank pärast sundmüüki tasumata jäänud laenu osa. Kogu risk ei saa kaela sadada laenulepingu nõrgemale poolele.
timo 22-02-10 13:51
Ma ei näe lahendust järjekordses hinnatõusus -(mida muud see intressitõus siis on?) vaid süsteemi muutmises. Pangakrahhi süüdlaste otsimine jäi ära, kuid igal mullil on puhuja. Kui tal pole nime ja adekvaatset hirmu järgneva karistuse ees, on võitlus mullidega identne ühe kirjandustegelase leppimatu kemplemisega tuuleveskitega. Kui inimesel ON raha, siis ta ei vaja arutut pangalaenu. Meie seisame poliitilisel tasemel madalate palkade eest ja soovime rikast, stabiilset riiki -kõlab nagu traktor sümfooniaorkestris... Samas koondame tootmise inimestest kaugele ja naudime tühjade külade häbiväärset pilti. Eluasemed on ju olemas, aga.... Mõelda on vaja komplekselt, mitte ainult ühele killule suures pildis!
jaanus 22-02-10 13:36
igaüks peaks ikka ise omad võlad tasuma. Kui inimestele, kes ei suuda omi võgu maksta tagasi üldse abi anda, siis peaks seda tegema riik munitsipaalkorterite näol, et keegi ei peaks tänavale jääma. Need ei pea alati olema uutes majades, linn võiks osta ka odavamaid kortereid, praegu on neid võimalik saada. Vanasti elati ka keldrikorterites ja peale sõda veelgi hullemates tingimustes. Tolleaegsed inimesed polnud sageli oma viletsuses ise üldse süüdi, vaid seda tegid okupatsioonid. Laenuga hättasattunud on laenud ise võtnud, et elada paremini kui sissetulek võimaldab-mitte küll alati, aga üsna sageli -ja siis peavad nad ka maksma selle eest. Kui inimesed teenisid kinnisvara hindade tõusu pealt, siis ei rääkinud keegi, et anname osa võidust kellelegi, kellel on veel halb elada, aga nüüd, kui hinnad langevad, siis tahetakse, et keegi kompenseeriks kahju.
peeter 22-02-10 13:35
Omal on mul laen makstud. Aga kodust väljatõstmine on julm Samas miks peavad teised laenuvõtjad teeiste laenud kinni maksma. Sest ega pangad seda omadest vahenditest ei tee.
sten 22-02-10 13:33
Kui korter või maja on ostetud nn teisel lainel, kus oli selge, et kinisvara on juba ülehinnatud siis tuleks nõuda ikkagi panga oma vastutust. Mina olen kindel, et pankurid olid selleks hetkeks olukorrast täiesti teadlikud ja edasine laenu andmine või korterite ümber(üle)hindamine oli kergelt kuridegelik. (lähtun sellest, et lihtne inimene ei pea olema kursis panganduse ja makromajandusega,seda oleks pidanud riik ja pangad ise reguleerima)
Ja teiseks on valdav osa laene antud tingimustes kus laenaja maksab kõigepealt intressi ja alles hiljem hakkab laenu makse vähe haaval tõusma ja intressi makse vähenema, seega on pangad saanud juba suurema osa oma kasumist kätte. Seegi on ebavõrdne olukord. Olukorra lahendus laenumaksetega hätta jäänutele tuleb leida ja kerge see ei ole aga ainu üksi laenu võtjat ei saa ka ju olukorras süüdlaseks pidada- vastutama peavad mõlemad pooled ja riik ka. Pankade poolne olukorra käsitlus tekitab arusaama, et pankade spesialistid ja laenajad on ühesugused ullikesed, kes rahaasjadest midagi suurt ei jaga.
Laenuta 22-02-10 13:32
Laenudega hättasattunutele peaks vastu tulema ka pangad ja pisut alandama nende intresse. Pangad ise ju sundisid reklaami abil laenud peale ja lõikasid aastaid ülikasumeid, nüüd võiks mõnel aastal olla ka kahjum nagu see normaalses majanduses käibki. Nüüd aga soovitakse see kahju suruda uute laenuvõtjate peale.
ants 22-02-10 12:49
Küttearvetele mõjuks vähenemise suunas häkkerite sissemurdmine kaugkütte firmade raamatupidamisse,nagu seda tehti Lätis.Efekt on põrutav,kui kütjate kasumid on mustvalgel.Lihtne aritmeetika näitab,et majade soojustamine on paljudel juhtudel sponsoreeritud reklaam ehitus ja ehitusmaterjalide firmadele.Kas ikka tasub soojustada maja,kui tema kasutusiga on alla 20 aasta.Aga sellised on juba suur osa nõukogude ajal ehitatud majadest.Viimasel ajal ehitatud majadel ju soojustamisprobleeme pole.
Õnnetule 22-02-10 12:39
Tõenäoliselt ei ole Teil piisavat sundventilastiooni ja pakettakna paigaldamine on selle hallituse põhjus, aga uurige ehitaja garnatiid. See peaks olema vähemalt 2. aastat.
Õnnetu elanik 22-02-10 12:36
Elan täielikult renoveeritud kortermajas, mis on tunnistatud energiasäästu näidismajaks. Ebakvaliteetse renoveerimise tõttu korteri köögi lagi ja aknalauad hallitavad juba teist talve. Kas keegi peaks vastutab ka selle praagi eest?.
Milla 22-02-10 12:31
Mios te räägite majade renoveerimisest. 5-kordne maja peab hästi sooja veel (1980 ehit), aga köetakse, nii et hoia aknad lahti. Renoveerimise soovitustega toetakse niigi rikkaid ehitajaid ja ettevõtjaid. Ühistu esimees ütleb, et katlamaja ei nõustu vägem sooja andma, nii et...
Peasi, millele peate tähelöepanu ujuhtima, on see, et ka suurtesse kortermajadesse saaks paigutada sedamed, mis võimaldavad korterivaldajal ise sooja reguleerida. Praegu on vastuseks, et see polevat võimalik. NÄete, kütta on kasulikum.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.