Uudis+. Arp Müller, Lauri Varik
16.02.2010 - 12:15
Kuidas arendada ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti? Selle üle vaieldakse täna Riigikogus, meie küsime arvamust TÜ majandusprofessorilt Urmas Varblaselt. Tantsupidude hälli Kalevi staadioni tuleviku kohale on kerkinud murepilved. Stuudiosse tuleb staadioni juhataja Raimo Nõu, ootame ka kuulajate arvamusi. Setu lugu on vallateede lahtilükkamisest.
Välisteemades: võtame ühendust Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis kolonelleitnant Kajari Klettenbergiga, kellelt pärime laupäeval Helmandis alanud suurrünnaku kohta. Hiina sõnumeid vahendab Hannes Hanso. Läti uudistest teeb 15.30 ülevaate Ragnar Kond.
Pärast kella 16 räägime vastlatest ja Peterburi Jaani kiriku taastamisest, seltsing Piiterlased ootab annetusi kiriku torni risti taastamiseks.
Lisa kommentaar:
mart 16-02-10 15:56
Probleem ei ole Kalevi staadionis vaid inimestes, kes eesti rahva vastu tegutsevad. Tegeleda on vaja just nendega.
kris 16-02-10 15:52
Kui probleem üles kerkinud on, siis peaks mõtlema tantsupidude paiga ehitamist väljaspoole Tallinna, näiteks Paidesse. Tartusse? Ei pea ju pealinnas kõik toimuma?Tallinn on linnriik ja mitte eestimeelsuse kandja.
endine 16-02-10 15:50
eks iga asi, mis nõuab muutust, toob vastuseisu. Kui leitakse uut ja huvitavat, miks mitte.
Toivo 16-02-10 15:50
Nimetage Kalevi staadion ümber E.Savisaare või V.I.Lenini nimeliseks saadioniks ja linna toetus, traditsioonide jätkamine ning rahvaste lõimumine on kindel.
Triin 16-02-10 15:34
laulu- ja tantsupidu on Eesti suurim WELLKOMM,miks siis nüüd seda välja tahetakse suretada?Igatahes väga kahju,et meil ikka äri üle kõige võimutseb.
timo, eluaegne rahvatantsija 16-02-10 15:30
Juba tantsupidude algusest 1934. aastal on see koht pidude pesapaik. On hulk traditsioone ja mõisteid, mis läbi põlvkondade on tänaseni kandunud. See idee materiaalsetel põhjustel mujale kolimiset on kahtlaselt pühapaiga rüvetamise hõnguga ettevõtmine. Me ei tohiks oma riigis pagulasteks muutuda ja kusagil nurgataguses oma rahvuskultuuri suurüritusi korraldada. Kuna olen 30 aastat pidudel osalenud, tunnen igal järgneval kahjuks ligihiilivat kommertsi külmust. Tallinn pole enam Eesti kultuuri ja rahvuspidude uhke võõrustaja, vaid üha enam tülikate mittekommertsürituste sunnitud majutaja -olgu see laulu- ja tantsupidu või Kaitsejõudude paraad. Viimane Tantsupidu Koosnes osalejatele küll õnnestunud peokontsertidest, kuid PIDU osalejatele jäi ülipikkadeks venitatud proovipäevade tõttu olemata. Kommertsi ohvrikas läks Püha Laulupeo esimene kontsert. Pidage hoogu, kallid Eesti OMAD vaenajad!
Anonüümne 16-02-10 15:25
Kas see staadion pole mitte rajatud haudade peale? See ju kunagine komsomoli staadion.
mari 16-02-10 13:59
no tantsijana ma ei kujuta ette, kuidas näiteks lillekülas need peale- ja mahajooksmised oleksid. seal on ülal kitsad koridorid ja pole mõeldav, et 48 sekundiga kaob väljakult 5000 tantsijat. kalevis on see täitsa tehtav.
jyri 16-02-10 13:35
Paremate aegade saabudes peaks riik rajama tantsu- ja kontserdiväljaku.
jones 16-02-10 12:50
Kalevi staka mahaparseldamine on järjekordne näide Eesti riigiisade lollustest...kõik lasti erastada-ärastada, nüüd need laiutavad nüüd käsi,et "õhuke riik "ja "turumajandus". Kalevi spordiseltsi pankroti äärele laskmine kuulub ju sellesse "püha eraomanduse" valdkonda!Kindlasti nn.arendajatele meeldiks staka asemele midagi muud teha.Staadion on selline objekt mille kaasosanikud on kõik EEsti kodanikud ja see Kalevi staadion sobib suurepäraselt ka tantsiatele. Füürerid võiks europrojektidele taotleda toetusi ja staadion rekonstrueerida,mitte mahaparseldada lasta...Kadrioru staadion on mõnus ja kena, kuid suurürituste jaoks on seal kohti ikka vähe.
jaanus 16-02-10 12:12
Kindlasti on selles asjas põhiline õigus kaasa rääkida tantsijatel endil, ei ametnikel ega teistel asjasse mitte otse puutuvatel asjameestel. Ehk peaks riik või linn staadioni "Kalevilt" ära ostma. See vist ikka on nende oma. Kui see aga on riigi või linna oma, siis peaks kõik ju korras olema. Kultuur on riigi ja ühiskonna üks alustugesid , see hoiab meid ühtsena.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.