Uudis+. Arp Müller, Lauri Varik
09.02.2010 - 12:15
Täna on turvalise interneti päev. Esimese saatekülalise Kalev Pihliga räägime netiavaruse ohtudest ja kuidas lapsi nende eest kaitsta. Teises tunnis arutleme Praxise analüütiku Andres Võrguga pensioniea tõstmise võimalike lahenduste üle. Setu lugu räägib raamatukogude sulgemisest või lahtiolekuaegade lühendamisest.
Välisteemades: Hannas Hanso kõneleb otse pakaselisest Mongooliast selle maa ees seisvatest väljakutsetest. Välisministeeriumi asekantslerilt Harri Tiidolt palume aga kommentaari eilsele uudisele, mille kohaselt on Prantsusmaa valmis Venemaale müüma Mistral tüüpi sõjalaeva. Itaalia uudistest teeb 15.30 ülevaate Ülle Toode.
Pärast kella 16 uurime Strasbourgist Siiri Oviiriilt, kuidas läks Euroopa Komisjoni ametissenimetamine.
Lisa kommentaar:
Anonüümne 09-02-10 15:12
Nuhkimine ei meeldi,olen ise selle all kannatanud. Praegune olukord nn. vabakasvatus on veel hullem, vanremad ei tea,ega hooli üldse,millega nende võsukesed tegelevad. Laste tegevustega peab kursis olema ja teda vajadusel suunama.
lapsevanem 09-02-10 13:55
Lapse tegevuse internetis jälgimine on kahe otsaga asi - ühest küljest peab vanem teadma, millega laps tegeleb, teisest küljest ei meeldi mulle vanemad, kes orkutis või teistes suhtluskeskkondades oma lapse tegemisi luuravad. Mäletan, et lapsena oli privaatsus oluline ja oluline oli ka see, et vanemad seda austaks ja minu järele ei nuhiks.
Piret Kram 09-02-10 13:45
Tere,
Mingit pesnioniga ei tohi enne tösta, kui muutmata on avaliku teenistuse seadus + erinevate avaliku teenistustega seonduvad pöhjendamatud hüved. On nonsens, et lõbusad punaste pöskedega PENSIONÄRID a la sm. Pihl võtavad laia naeratusega vastu ca 10* keskmise pensioni, samal ajal kui sügava puudega lapstele erladatakse hädavaevu leivaraha, et arvestulikule 30 000 poliitpenionärile kulub ca 700 miljonit ( 2009a) eelarvest ja ikka öeldakse et raha ei ole. Raha on selle riigil lademetes--ainult teatud kitsale privileegitud ametkonnale. Mis pensioniea tõstmisest siin rääkida , kui Eesti inimene tervena elab ca 53a. Ei saa vaadata lahus tervena elatud elu ja üldist eluea töusu.Enne pesnioniea töstmist tuleb seadusandliku tegevusega tagada oodatava terve ja normaalse eluea võimalikkus EV-s KÕIKIDELE kodanikele.
päikest,
Piret
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.