P 12. veebruar
  • Sõmerpalu
    Mul sugulased elavad Sõmerpalus, sama kauge...
  • Lauri
    Veider jah on kuulata seda kohalike juttu, et jah ...
  • Ahti
    Ei saa jätta mainimata, et kohalike protestij...
  • Eedu
    Inimesed virisevad ja tahavad völja pressida ...
  • yx kuulaja
    Mõne kohaliku jutust jääb mulje, ...
  • virumaalane
    Elades Ida-Virumaal ei meeldi mulle ka et siia j&a...
  • Reve
    Kuulan seda raadiot ja mul tekkis küsimus.Kel...
  • anu
    Mis tüüpiline Eesti??? Arvan, et kui r...
  • Loodus
    laskmine ei kahjusta NATURA 2000 ala, Soomes, Su...
  • Jaak
    No see kividekuningas on küll peast põ...

Uudis+. Kaja Kärner, Tarmo Maiberg

04.02.2010 - 12:15

Kuidas teised EL riigid majanduskriisist välja tulevad? Rahandusministeeriumi rahvusvahelise seminari esimestest ettekannetest annab ülevaate riigihalduse talituse juhataja Karin Närep. Stuudiokülaline on ajaloodoktorant Ivo Juurvee, kellelt küsime, kas avaliku teabe seaduse muutused viivad meid lähemale eelmise sajandi 30ndatele aastatele. Kuidas näevad Eesti-Vene suhteid Haljala Gümnaasiumi õpilased - lõike välisministri ja Haljala kooliõpilaste kohtumiselt. Välisteemad: Sirje Lefebre räägib Sarkozy ja Villepini hõõrumistest poliitikas ja kohtus; Tanel Ross rahandusministeeriumist annab teada Kreeka eelarveprobleemidest; Rain Kooli toob uudiseid Soomest.

 
Kommentaarid    Paku saate teema  
| Veel

Lisa kommentaar:
Teie nimi:
Kommentaar:

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.


vanaema 04-02-10 20:43
Kas on ikka tõesti selliseid vanemaid olemas, kes lasevad lapsel koolist ära tulla, et perele raha teenida. Kas need vanemad on puudega või ?Lapse seisukohalt ma mõistan, et kui vanematel raha ei ole anda , siis teen otsuse ja lähen tööle, aga õppimist jätkaku kindlasti õhtukoolis. Ka sealt on võimalik saada normaalset haridust. Õhtukooli ei tohi karta.Ja teiste põlastav arvamus mind ei puuduta. Ma töötan ja õpin - mida ma valesti teen ? Noortele soovitan õppida, kas varem või hiljem - omandage parim haridus oma võimetele vastavalt , see aitab teid elus palju.

Anonüümne 04-02-10 15:58
Ei mõista miks selline imelik küsitlus ja kes selle peale tuli? Kogu Eesti peale ei tule hetkel isegi tuhandet vaba töökohta, kes neid hariduseta lapsi tööle peaks võtma, kui vanemad kodus töötud on?

Anonüümne 04-02-10 15:57
Lõpetage ära. Noored ei viitsi õppida ja vanemaid toetab vähe. Hulguvad ringi.

Birgit 04-02-10 15:23
Mina olin 16a, kui suri minu ema ja isa. Kasvatama hakkas mind minu vend, kes tol hetkel õppis ka ise ülikoolis. Pole elus olnud sellises vaesuses nagu olin siis. Ma ei osanud küsida vallast vanema kaotuse puhul toetust, sest ma lihtsalt ei teadnud sellest midagi. Keegi seda mulle pakkuam ka ei tulnud. Üks hetk sai kõrini virelemisest ja läksin tööle. Haridus on väga palju kinni vanemate sissetulekus ja lapse toetamises. Hästi lihtne on hukka mõista inimesi, kel keskkool lõpetatud õhtukoolis, aga mida sa teed, kui terve talve käid ringi suvekingades, sest POLE RAHA. Koolis vihikute jaoks juba on vaja raha, söögi jaoks jne.

mimme 04-02-10 15:18
Aga kuidas on sellisel juhul võimalik, et laps saab tööd ja vanemad mitte.

elts 04-02-10 15:06
Ma leian ,et see on kriisi mõistes loomulik asi,sest vanemad ei käi tööl ja pole neil maksta lapsele midagi ,kui ise elavad ääretult vaesuses.Endapoolt niipalju ,et vanematele ja koolinoordele peab andma tööd koolivaheaegadel ja vanematele sot töid ,et keegi ei peaks minema vargile ,et leib lauale saada!

Ülle 04-02-10 14:57
Vastasin küsimusele "ei" nagu enamus raadiokuulajaid teinud on. Julgen arvata, et kui töötu vanem saadab oma gümnaasiumis õppiva lapse tööle, on see väga erandlik olukord. Sellised töökohad on üsna kahtlased, kui tööandja eelistab ilma hariduseta ja töökogemuseta teismelist. Mina olen üksi oma poja suureks kasvatanud ja praegu õpib ta kõrgkoolis esimesel kursusel. Ei tekkinud kahtlustki, et madalapalgalisele tööle minemise asemel tuleb omandada hea haridus. Ei mõista neid nn töötuid, kes oma lapse tööle saadavad, selle asemel, et ise aktiivselt tööd otsida.

Elo 04-02-10 14:27
Väidetavalt jätavad gümnaasiuminoored kooli pooleli, et tööle minna ja nii töötuks jäänud vanemaid keerulisest seisust välja aidata. Midagi selles sõnumis ei klapi kohe üldse. Mis on need lahkesti pakutavad töökohad alaealistele hariduse ja erialata noortele?

Evi. 04-02-10 14:04
Siin Mustakivi lähedal,tean:Ema rubla ajast miinimumpalgaline,tytrel oli piindlik,et ei ole riideid-jättis kooli-läks ettekanjaks.Poeg samuti-lihtööline betoonitehases.Teine ema oli/on koristaja:vanem tytar sai paar aastat tagasi Emapalgale,noorem löpetab sel aastal 9kl.loodab sama,sest eluse tuleb maksta,a miinimumpalgalistel vanematel(poemyyjad,koristajad)pole eluaseme tasumise järgi enam toiduraha.Terndab India kasti systeem,et vaene ei saa kooli ja koristaja/töölise laps jääb lihtööliseks,kui mitte töötuks ka.Vanaemadel/pensionäridel ka pole lisada.Korteri kyte/haldus,elekter ja pension yhesuurused.See on valus.Hr.Pehvkuri ministeeriumis vöiks/peaks need inimesed köik arvel olema ja sotiaal abi andma Tallinnas,kus just korterile läheb köik raha ja mitte rääkima,et teil ylepind,kui yks tuba jäi tyhjaks korraks.On vöimalusi Valitsusel ja Sotsiaal ministeeriumis.Hiljem tuleb veel raskem ja kuritegevus kasvab.Neid peaks sotsiaal aitama

variant 04-02-10 13:32
et mitte kaotada töötuna saadavaid toetusi vormistab lapsevanem tööle üle 18 aastase lapse aga töötab ise
Loogiline?

Leets 04-02-10 13:27
Kahju kui noored kooli pooleli jätavad. Minu kooli pooleli jätmisest sai 12 aastat ja el õppeaastal läksin 10.klassi ja nüüd õpin iseendale, nooremana arvasin, et teitele ja kindlasti oli vaja tööle minna. Ma arvan, et paljud noored mõtlevad samamoodi, kuid loodan , et neil mõistus ükskord koju tuleb ja oma keskhariduse ära teevad.

Kristi 04-02-10 13:14
Kas selle kohta on ka mingi statistika tehtud, et noored just selle pärast jätavad kooli pooleli, et vanemad on töötud ja vaja ise tööd otsida? Või kas see on nn tunnetuslikult püstitatud. Kui on statistika olemas, siis võiks seda laiemalt ka jagada.

Ma ise kipun arvavama, et noortel jääb kool muudel põhjustel pooleli ja seepärast hakatakse tööd otsima. Sest endal on ikka arvamine, et kui tõesti on nii kohusetundlik ja mõistlik noor, et oma peret näljast päästa ja tööle läheb, siis ta leiab ka võimaluse õpingute jätkamiseks. Õhtukoolis näiteks.

Mis puudutab, aga nüüd küsimust ennast, et kui see tõesti nii on, et palgatakse pigem hariduseta teismelist (no reaalselt on ju gümnaasiumiõpilased teismelised) kui tema keskealist haridusega vanemat... Siis on küll maailmas midagi väga valesti, et neid samu vanameid ei saa palgata. Ja mis puudutab eelmist arvamust, et noor lepib ka mustalt või paarituhendese palgaga ja täiskasvanu mitte. Olge nüüd! Milline töötu lapsevanem hakkab pirtsutama miinimum palga peale, et ta laps hoopis tema eest tööle läheks? Ja kui kaalukausil on kas võtta vastu sissetulek, kus sa ei saa ravikindlustust jms, või lased end korterist tänavale tõsta, siis ka ei taha uskuda, et inimesed viimase variandi valiksid.

katrin 04-02-10 12:49
Noored saavad tööle kas paarituhandese kuupalga eest või maksab tööandja mustalt. Või jätab hoopis maksmata. Täiskasvanule selline asi esimene valik ei oleks.
Kui on pakkumist, siis o nka nõudmist. Ja vastupidi.

Reet veelkord 04-02-10 12:34
Ka pärast kutse omandamist võib jätkata õpinguid,kui soov on ja mõistust rohkem peas. Põhikool on praegu 9 aastat, selle haridusega loll ei ole.
On neid,kes ei suuda põhikooligi lõpetada,nendega peaks tegelema ja rohkem tööõpet andma.

Reet 04-02-10 12:28
Töötada saab ka gümnaasiumi kõrvalt. Noor,kellel ei ole haridust,elukutset,töökogemust, kahtlen,kas tõesti on nendel kergem tööd leida kui nende vanematel.
Gümnaasium jäetakse enamasti pooleli ,sest ei viitsita või ei suudeta sela õppida. Peaks olema kutseõppeasutusi ja väga paindlikke,vastavalt tööjõu vajadusele. Las gümnaasium jääb nendele,kes tahavad kõrgkooli .

Peeter 04-02-10 12:23
Haridust läheb tarvis kunagi hiljem, süüa tahaks kohe saada.
Vaevalt, et lõbu pärast tööle minnakse, peab olema tõsine põhjus ja vajadus.

jaanus 04-02-10 12:08
Kindlasti on see viimane väjapääs, kui nälg näpistama hakkab. Noored peavad tänapäeval eelkõige omandama korralik javajaliku hariduse. See on küll tõsi, et haridust pole paberi pärast vaja, vai selleks, et seda realiseerida võimalikult meeldivaks ja tulutoovaks tööks. Kui tööd tõesti on vaja teha, siis saab seda häda korral ka õppimisekõrvalt teha. Enamus kõrgharidust omandavaid inimesi ju ka töötavad. Prioriteet peaks olea ikka haridus, mitte firmariided. Riideid saab ka second handist.

Noored jätavad üha sagedamini gümnaasiumi pooleli, et tööle minna ja töötuid vanemaid abistada. Kas see on möödapääsmatu?

  • Jah (42%)
  •  
  • Ei (47%)
  •  
  • Ei oska öelda (11%)
  •  
  •  
Vaata teisi gallupeid