Huvitaja arhiiv: 2008 - Oktoober
31.10.2008 - 10:05
Reedel on Huvitaja saatekülaline tööpsühholoog Taimi Elenurm, kes räägib, kuidas pidada töövestlust, kohanemisvestlust, arenguvestlust, motivatsioonivestlust ning lahkumisvestlust nii, et mõlemad pooled oleksid rahul. Tarbijarubriigis uurime, kas on võimalik raha tagasi nõuda, kui mulle teater, kontsert või raamat ei meeldi.
Runebergi kook
250 g küpsetusmargariini, 3 dl suhkrut, 4 muna, 4 dl piparkoogipuru, 60 g mandlipuru, 1,5 tl küpsetuspulbrit, 1 dl koort või piima või õunamahla (1 dl vaarikakeedist). Kaunistamiseks 1 dl vaarikakeedist ja tuhksuhkruglasuuri.
Määri koogivorm margariiniga ja raputa üle jahuga. Ahju temperatuur peab olema 150 kraadi. Purusta piparkoogid taignarulliga kilekotis või tee seda köögikombainiga. Vahusta rasvaine ja suhkur heledaks vahuks. Lisa munad kloppides ühekaupa segule. Sega piparkoogipuru, mandlipuru, jahu ja küpsetuspulbri ning lisa selle segu taignale. Lõpuks lisa vedelik.
Kalla taigen vormi ja ühtlusta koogi pind. Kui on soov koogi sees kasutada keedist, tuleks seda panna juba nüüd taigna peale väikeste kuhjakestena. Küpseta kooki ahju allosas tunni jagu. Proovi küpsetamise ajal küpsust tikuga.
Võta ahjust, jahuta veidi ja pööra siis kook vaagnale ringi. Tõsta koogile võrdsete vahemike tagant vaarikakeedise kuhjakesi ja ümbritse keediselaigud tuhksuhkruglasuuriga. Seda saab Soomes osta kauplusest, kuid meil tuleks ise valmistada, lisades tuhksuhkrusse veidi vett ja munavalget (1/2 munavalget 1/2 väikese paki tuhksuhkru kohta).
Huvitaja. Mart Ummelas
30.10.2008 - 10:05
Stuudios on Noorteadlaste Liidu esindaja Rando Pikner, Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika doktorant, kes räägib noorteadlaste positsioonist Eesti teaduses ning tutvustab omaalgatuslikku väljaannet Mõistlik Maamuna.
Priit Enneti vestluskaaslaseks on astronoom Tõnu Tuvikene, kes pajatab sellest, mida on Merkuuri kohta uut teada saanud kosmoselaev Messenger, natukene ka Cassini viimasest lennust üle Saturni kaaslase Enceladuse.
Toidurubriigis räägime soomlaste tervisliku toitumise harrastusest. Kuulaja saab Leivaliidult vastuse, kas ja miks pannakse saia sisse kollast toiduvärvi ja kas see on kuidagi vastuolus seadustega.
TÄNANE RETSEPT SOOME KÖÖGIST
Soomlaste traditsiooniline lihavõttemaiustus (mämmi)
6 l vett, umbes 2 kilo rukkijahu, 600 g linnaseid, 2 tl soola, 2 dl siirupit, 3 spl pomerantsikoort, peale valamiseks siirupivett.
Kuumutage liiter vett umbes 60 kraadini, aga ärge keetke. Kloppige sooja vette rukkijahu ja linnaseid, kuni segu on tummine. Lisade siis segule paks kord linnaseid ja rukkijahu, seejärel pange pajale kaas peale ja kogu segu jätke hapenduma pliidi servale või sooja ahju umbes tunniks. Kuumus peab olema nii väike, et mämmi ei läheks keema. Kui tund on kulunud, segatakse pinnal olev õhuke jahukord mämmisse ja lisatakse taas 1 l kuuma vett. Seejärel lisatakse samasugune jahu- ja linnasekord kui eelmisel korral. Seda korratakse iga tunni järel, kuni kogu jahu ja vesi on lisatud mämmisse. Hapendamise lõpuks keedetakse mämmi umbes 15 minutit hoolega segades. Ettevaatust, mämmi ei tohi kõrbeda põhja! Lisage maitseained mämmi sisse segades: siirupi, jahvatatud pomerantsikoored ja soola.
Kallake jahtunud segu vormi, nii et 2/3 sellest on täidetud. Et mämmi ei kõveneks küpsetamise ajal, võib selle pinnale pintseldada siirupi- või suhkruvett. Mämmivorm pannakse 170-kraadisesse ahju, kus seda küpsetatakse umbes 3 tundi. Seejärel viiakse mämmi jahedasse kohta jahtuma.
Mämmit võib serveerida alles 4-5 päeva pärast küpsetamist, kui selle maitse on parim, lisades enne söömist värsket koort.
Huvitaja. Krista Taim
29.10.2008 - 10:05
Külmade saabudes hakkavad närilsed majadesse tungima. Kuidas peletada hiiri ja rotte? Ning mida teha prussakate, lutikate või muude tülikate ja ebameeldivate putukatega. Kui palju tasub loota enda mõistusele ja kaupluses pakutavatele tõrjevahenditele. Lemmiklooma rubriigis räägib Riina Reimann-Männiste. Toidurubriigis jätkame soome köögi teemadel.
TÄNANE REPSEPT SOOME KÖÖGIST
Suur kalapirukas (kalakukko)
Taigen: 2 1/2 klaasi vett, 3 1/4 klaasi rukkijahu, 1 3/4 klaasi sõelutud täistera nisujahu, 4 tl soola, 1/2 pakki kuivpärmi
Täidis: 700-800 g väikseid kalu (rääbised, räimed, kilud vms.), 500-600 g peekonit u 0,5-1 cm paksuste lõikudena, 3 tl soola, üldmaitseainet.
Puhasta kalad, eemaldades neist uimed, lõpused ja suuremad luud. Pead võib jätta alles. Sega jahu ja sool. Lahusta pärm käesoojas vees. Kui pärm on täielikult lahustunud, sega jahu pärmivette ja sõtku kõik taignaks. Vee ja jahu vahekord sõltub jahu kvaliteedist. Soome jahu puhul on vahekord vee ja jahu vahel 1:2. Kui jahus on rohkem gluteeni, tuleks kasutada vähem vett. Eralda taignast umbes neljandik hilisemaks kasutuseks. Ülejäänud taigna rulli ovaalseks umbes 1,5 cm paksuseks tükiks. Aseta lihalõigud taignale, kattes sellest poole peekoni kogusega, nõnda et pool taigna läbimõõdust on sealihalõikudega kaetud. Seejärel aseta puhastatud kalad peekonile, maitsesta ja kata kalad seejärel ülejäänud peekonilõikudega. Tõsta täidisele taigna servad ja kata pealt ülejäänud taignaga, kastes veega taigna ühenduskohti, nii et täidis oleks ülenisti kaetud. Aseta pirukas küpsetuspaberile ja lase sellel umbes pool tundi toatemperatuuril kerkida. Ahju temperatuur on algul 250-260 kraadi. Pane pirukas ahju ja lase sellel esialgu pruunistuda. Seejärel vähendage kuumust 120-130 kraadini ja laske pirukal küpseda 4-7 tundi sõltuvalt kalade suurusest. Enne temperatuuri vähendamist võib pirukale määrida sulavõid, mis annab pirukale kenama välimuse. Süüa võib pirukat nii soojalt kui külmalt.
Huvitaja. Meelis Süld
28.10.2008 - 10:05
Teisipäeval on Huvitaja teema anonüümsed alkohoolikud - kes nad on, kuidas koos käivad ka mis moodi üksteist aitavad? Laste tervise rubriigis vastab perearst Lauri Laas kuulajate küsimustele. Tutvume soome köögiga ja saame teada, mis kultuur on teeseen ning kuidas teeseene jook kasulik võiks olla.
TÄNANE RETSEPT SOOME KÖÖGIST
Karjala praad
500-600 g veise praeliha, 300-400 g sea selja- või abatükki, 1-2 sibulat, 15 pimenti, 1 loorberileht, 2 kooritud porgandit lõikudena, 1-2 tl soola (meresoola alla 1 tl), vett
Kuumuta ahi 250 kraadini. Loputa liha kiiresti jahedas vees ja lõika suurteks kuubikuteks. Kui lihas on luid, lisa needki patta. Pealmiseks peab jääma sealiha. Koori sibulad ja lõika need sektoreiks ning lisa siis ka porgandid patta. Lisa ka maitseained ja vett, nii et pealmised lihatükid oleks peaaegu veega kaetud. Aseta pada ahju küpsema ilma kaaneta ja hoia seal, kuni pajatoidu pind on pruunistunud. lisa siis veidi vett ja pööra pealmised lihatükid ümber, kui need on pruunistunud. Vähenda ahju temperatuuri 150-175 kraadini ja hauta toitu veel kaane all 2-4 tundi. Vajadusel lisa vett, et praad ei kuivaks.
Serveeri keedetud kartulitega. Lisandiks võib pakkuda ka hautatud kaalikat ja pohla toormoosi või soolakurke ja peeti.
Huvitaja. Sven Paulus
27.10.2008 - 10:05
Rogain on ala, kus ühinevad sport ning looduses viibimine. Tegu on metsas orienteerumisega, mis Eestis kiiresti populaarsust on võitmas. Rogainist räägime lähemalt ala maaletooja Tallinna orienteerumisklubi "TA OK" president Ilmar Kirjaneniga. Keskkonnauudiseid laiast ilmast vahendab Priit Ennet ja lugemislauale soovitame üht loodusajakirja. Toidurubriigis on sel nädalal juttu soome rahvusköögist ja kuulajaküsimuse rubriigis otsime vastust küsimusele, kas lemmiklooma pidamiseks peab olema kõigi naabrite nõusolek.
SOOME KÖÖK
Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais maitsenüanssides, toitude erinevas magususes või soolasuses.
Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja -linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea- ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi-, kaalika- või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas.
RETSEPT SOOME KÖÖGIST
Karjala pirukas 
Taigen: 3½ dl rukkijahu, ½ dl nisujahu, 2 dl vett, 1 teelusikas (tl) soola, 1 supilusikas (sl) õli
Täidis: 2 dl pudruriisi, 1 l piima, 1 tl soola, 1 sl õli
Taigna valmista jahedatest ainetest. Lisa külma vette jahu, soola ja õli, sega ühtlaseks massiks ja pane taigen seejärel külmkappi. Valmista tavaline riisipuder ja jahuta. Soojenda ahi 250-270 kraadini. Sel ajal kui puder jahtub, võta taigen ja võta sellest sobiva suurusega pallikesi, pöörita neid õrnalt jahus ja rulli seejärel taignarulliga üsna õhukesteks ringideks. Rullimise ajal kasuta ohtralt rukkijahu, et taigen ei takerduks laua külge. Kui taigen on valmis rullitud, võib hakata pirukaid täitma pudruga. Lõpuks tõsta taigan servad üles ja krousi need sõrmede vahel. Pane pirukad ahju 15-20 minutiks küpsema. Ahjust võetud pirukatele võib maitse järgi määrida munavõid.
Vihje: karjala pirukate täidises võib riisipudrule lisada ka keedetud ja ühtlaseks tambitud porgandeid, kartuleid või muid köögivilju vastavalt maitsele.
Huvitaja. Krista Taim
24.10.2008 - 10:05
Kuidas valmistuda tööintervjuuks, et kindla peale töö saada. Kuidas kirjutada elulookirjeldust, kui palju tööintervjuul end ilustada ja paremini näidata, ega see mulle hiljem kätte ei maksa? Tarbijarubriigis tuleb juttu, mille järgi valida teflonpanni. Jätkame juttu poola toidust. Otsime vastust küsimusele, kuidas keedetakse Poolas puljongit.
TÄNASED RETSEPTID: SMALEC 
Pärast seatappu on saanud Pommerimaa köögis tavaks hakata seapekki sulatama - sellest valmib võileivakate SMALEC. See on traditsiooniline Poola võidesegu, mille koostises on värske sulatatud seapekk, suitsuliha, veidi sibulat ning mitmeid ürte. Just maitsetaimed, mida kõikjal taluaedades kasvatatakse, annavad smalecile spetsiifilise aromaatse maitse, sest isegi kuuma segusse puistatult säilib nende omapärane lõhn ning meeldiv maitse. Ürdid annavad toidule kergelt roheka tooni. Lisada võib veel pekikõrneid, mis muudavad smalec´i meevärvi, kergelt kollakaks. Mõnedes külades lisatakse sellele toidule ka õunatükke, majoraani ja küüslauku, veidi vett ja pipart. Savipotis või kivinõus võib seda toitu säilitada rohkem kui pool aastat.
Leidlik ja õigetes proportsioonides, aastate vältel äraproovitud õigete maitseainete lisamine kindlustab hea tulemuse - omapärase aroomi ja värvuse.
Smalec´iga määritud käärd praeleiba on üks äärmiselt lihtne, ent väga maitsev toit. Smalecit saab kõige paremini säilitada savipotis, millest võib seda ka süüa. Varem tehti seda toitu talvevarudeks rohkesti valmis, ent tänapäeval sobib teda pakkuda ka kõige uhkemalt kaetud peolaual.
Lihavõttelaual pidid alati tingimata olema traditsioonilised pasteedid ja lihaleib, mille valmistamine nõudis perenaistelt palju oskusi, vaeva ja tööd. Selle põhilised koostisosad on üldiselt teada, kuid saladuseks on õige maitseainete valik, nende vahekord ning valmistamise tehnoloogia – lihamass peab jääma võimalikut ühtlane. Sellesse võib lisada terveid mune, musti ploome jms., ent ilmtingimata heamaitselisi ürte. Nii valmib tõeline Poola lihavõttepühadelaua uhkus.
NALIVKAD
Esimeks nalivkavalmistajaks olevat olnud Hippokrates, kes segas veini hulka mett ja ürditaimi. Ka varasel keskajal peeti selliseid segusid veel ravimiks, hiljem aga hakati sedasorti jooke rohkem pruukima juba nende muude meeldivate omaduste tõttu. Poolasse tõi selle joogi traditsiooni kordiali nime all tegelikult väga lühikest aega valitsenud Prantsuse päritolu kuningas Henryk Walezy. Edaspidi olid nalivka tuntud kõikide Poola kuningate õukondades ja retsepte anti edasi põlvest põlve.
Alam-Visla meistrite tehtud nalivkad pärinevadki iidsetel retseptidel, kuid peale nii uutest kui vanadest kokaraamatutest leitud õpetuste kasutatakse ka oma perekonnas tuntud retsepte.
Nalivkad ja veinid on väga rikkaliku maitsega – kasutatakse maitsetaimi ja -juurikaid, puuvilju ja õisi, mida kogutakse Visla jõe orust ökoloogiliselt puhastelt aladelt. Jookidel on erinev koostis ning terve erinev värvikas palett kompositsioone - värve, maitseid ja lõhnu.
Nalivkade tootjaid pole palju, kuna see on pikk ja keeruline protsess. Joogid peavad järelvalmima pikki kuid või isegi aastaid, et nad oleksid tõeliselt oma kuulsat nime väärt.
Traditsiooniliselt valmistatakse Alam-Visla regioonis ka koduveine. Üheks peamiseks tooraineks on oma, esimene kõrgekvaliteediline Poola kodumaine sort - nn.lutowka kirss, mida 1979.a.aedadesse massiliselt istutati.
ALAM-VISTA ORU PLOOMIPOVIDLO
XIX ja XX saj. vahetusel hakati Alam-Visla regioonis, kuhu tänu soojale mikrokliimale istutati siis palju viljapuid, tootma traditsioonilist ploomipovidlot. Viljakas muld andis rohkelt saaki. Aretati välja ka kohalik ploomisort, nn.węgierka, mis on väga maitsev ning pealegi ka isegi ilma taimekaitsevahenditeta kahjuritele vastupidav.
Nagu ka varemalt, keedetakse povidlot suurtes vasksetes kateldes lahtisel tulel kuumutades. Lõket tuleb tingimata teha lehtpuuhalgudega. Et keedis põhja ei kõrbeks, tuleb seda pidevalt suure puulusikaga segada.
Sellisele povidlole suhkrut ei lisata. Seda keedetakse alati septembri ja oktoobrikuus, töö kestab isegi mitu päeva. Kui mass on muutunud nii paksuks, et lusika küljest suurte tükkidena maha kukub, siis on povidlo valmis. Sel peab olema tumepruun, punaka varjundiga värvus, läikiv pealispind ja sees näha ploomikestade lillakaid tükikesi. Varasematel aegadel, kui kõigil ei olnud suuri katlaid, tegid seda tööd kõik küla perenaised koos.
Ploomikive sai välja kurnata spetsiaalsete augukestega keraamiliste kausside abil juhul, kui vilju enne keetmist kividest ei puhastatud.
Povidlo maitse on kergelt magushapukas, on tunda ka suitsu ja ploomikivide aroomi. Veidi enne valmimist lisatakse povidlole peotäis nelki, kardemoni, veidi vanilli ja soola. Kunagi hoidistati povidlot kivist purkidesse, tänapäeval tavaliselt keeratavate korkidega pastöriseeritud klaaspurkidesse.
See ploomipovidlo on Põllumajandusministeeriumi poolt üleriigiliselt tunnustatud traditsiooniline regionaalne toode.
Huvitaja. Mart Ummelas
23.10.2008 - 10:05
Lõpule on jõudnud Eesti suurim keskkonnaprojekt - Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine. Enam kui 10 aastat kestnud tööst ja selle rahvusvahelise kaaluga tulemustest, mis võetakse kokku 28.-29. oktoobril toimuval konverentsil, räägib AS ÖkoSil juhataja Tõnis Kaasik.
Evolutsiooniline arengubioloogia ehk nagu seda mõnikord nimetatakse, evodevo, on teadusharu, mis vaatleb seda, kuidas eri looma- ja taimeliigid elu jooksul arenevad ja muutuvad ning püüab siis selle põhjal aru saada, kuidas liigid omavahel suguluses on ja kes kellest põlvneb. See on huvitav valdkond, ja Priit Ennet palus sellest lähemalt rääkida Tartu Ülikooli geneetikul Mart Viikmaal.
Tutvustame ajakirju Inseneeria ja Praktiline Arvutikasutaja.
Jätkub poola toite tutvustav rubriik (Krista Taim).
Vastuse saab ka kuulajaküsimus, kuidas saavad tähtpäevad kalendrisse ja miks näiteks surnute mälestamise päeva pole enam leida eesti kalendreist.
TÄNASED RETSEPTID POOLA RAHVUSKÖÖGIST
Kook „MAZUREK”
Traditsiooniline poola köögi maiusroog, mida küpsetatakse lihavõttepühadeks. Kook koosneb erinevate taignakihtidest - muretaigen, biskviittaigen, martsipani- ja lehetaigen; täidiseks on erinevad kreemid, marmelaadid või džemmid. Pealt kaunistatakse kook suhkruvaaba ning puuviljade, mandlite ja pähklitega.
Seda kooki või küpsetada erineva - ovaalse, kolmnurkse, nelinurksete vms. kujuga vormides. 
Taigen:
½ kg nisujahu, 3 munakollast, 1 muna, ½ klaasi magusamaitselist koort, 1 klaas suhkrut, 250 g võid, ½ teelusikatäit küpsetuspulbrit, 250 g rosinaid, 1 sidruni riivitud koor.
Kaunistuseks: 50 g mandleid, 1 munakollane
Munakollased hõõruda koos suhkru ja koorega vahule, lisada terve muna. Eraldi nõus hõõruda või kohevaks vahuks ja segada osade kaupa munamassiga, osade kaupa lisada ka jahu. Siis lisada juurde teised koostisained ja segada taigen veel kord läbi. Panna see rasvainega määritud ja riivsaiaga üle puistatud küpsetusplaadile, määrida pealt lahtilöödud munakollasega ning puistata üle kooritud ja peeneks hakitud manditega. Panna mazurek eelsoojendatud praeahju ja küpsetada 150C juures umb.30 min.
Kõige maitsvam on see kook alles teisel või kolmandal päeval pärast küpsetamist. Head isu!
MEEJOOK (MÕDU)
Meejook valmib eelkõige mesilaste poolt kogutud ning hiljem lahjendatud mees sisalduva alkoholi fermenteerumisel. Erinevaid lisandeid kasutades võib saada puuvilja-, ürtide- ja maitseainetemaitselisi meejooke. Mee lahjendamise astme järgi eristatakse nn.pooletoobiseid, kahe-, kolme- ja neljakordseid jooke - poltorak, dwojniak, trojniak, czworniak.
Näiteks nn.pooletoobise (poltorak) joogi puhul lisatakse 1 l mee kohta 0,5 l vett, suhkrusisaldus on nüüd umb.55%. Kõrge magususastme tõttu toimub fermentatsioon väga aeglaselt ning jook valmib alles pärast 5-10 aastat seismist.
Nn.kahekordseid jooke (dwojniak) lahjendatakse veega vahekorras 1:1, suhkrusus joogis on umb.44% ning see magusamaitseline jook valmib 2-4 aastaga.
Nn. kolmekordse joogi (trojniak) jaoks lahjendatakse 1 l mett 2 l veega, suhkrusisaldus kuni 333%. See on nn.poolmagus mõdu, fermenteerumisajaga umbes 8 nädalat ning sobib tarvitamiseks umbes 1 aasta möödudes.
Nn. neljakordne jook (czworniak) saadakse lahjendatuna vahekorras: 1 l mett 3 l vee kohta, suhkrusisaldus umb.24%. Need on kerged ja kergesti omastatavad joogid. Valmis joogi alkoholisisaldus on umb.12% ning neid ei saa pikemat aega säilitada. Nende valmimisaeg kõigub paarist kuust kuni 1 aastani.
Sõltuvalt sellest, kas joogivirret keedetakse või mitte, eristatakse veel küllastatud (keedetud) ja küllastamata jooke.
Keetmata meejoogid saadakse mee lahustamisel külma veega. Nende valmistamiseks kasutatakse väga hea kvaliteediga toorainet - tugeva aroomiga mett, näiteks pärna-, akaatsia- või ristikumesi. Keetmata meejookidel on väga õrn, delikaatne maitse, mida kodustes tingimustes on seetõttu üpris raske saavutada, et on pidev oht peene mikroflooraga saastumiseks.
Keedetud jookides toimub fermentatsioon kiiremini, tänu millele saadakse suurema alkoholisisaldusega joogid, mis ka kiiremini selginevad. Nende valmistamiseks võib kasutada ka halvema kvaliteediga tooraineid, mis pole kõige parema maitse või aroomiga (näiteks kanarbiku-, tatraõie- või mesikamesi). Meejoogi valmistamisel virret keedetakse suurtes emailnõudes. Nõu täidetakse vedelikuga ainult 3/4 ulatuses. Keeta tuleb väga nõrgal tulel, sest segu ajab välja väga palju vahtu. Alati peab olema käeulatuses pott külma veega, mis takistaks segu tugevasti keema tõusmast. Keetmisel ajal korjatakse samuti pidevalt vahtu ära. Keetmise võib lõpetada siis, kui segu enam ei vahuta.
Huvitaja. Krista Taim
22.10.2008 - 10:05
Kolmapäevases saates räägime vanade majade soojustamisest. Kas on juba hilja vana maja külma tulekuks soojapidavaks muuta? Lisaks on lemmiklooma rubriik ning otsime vastust küsimusele, kuidas hooldada ja pesta lambanahka. Toidurubriigis jätkame juttu poola rahvusköögist.
TÄNASED RETSEPTID
Riisi-veiselihatäidisega kapsarullid (Gołąbki)
Vaja läheb: Umbes 1 kg kaharat peakapsast, 500 g veisehakkliha, 300 g keedetud riisi, väike porgand, punast sibulat , munavalge, 1 klaas tomatipastat, 2 supilusikatäit oliivi- vm. õli, 1 puljongikuubik, 1 küüslauguküüs, 2 lusikatäit petersellivarsi, 1 sidrunimahl, suhkrut, soola, pipart .
Kastmele lisamiseks: 1 supilusikatäis jahu, 2 supilusikatäit 12% hapukoort. 
Eemaldada ettevaatlikult kapsapea 8 pealmist lehte. Loputada need puhtaks ning panna lühikeseks ajaks kergelt soolasesse kuuma vette, kupatada 2-3 min., nõrutada ja lõigata kõvad leherootsude kohad välja. Puhastada porgand ja lõigata väikesteks kuubikuteks, sibul koorida ja peenestada. Segada liha, riis, porgand, sibul ja munavalge hoolikalt segamini. Maitsestada segu soola ja pipraga ning jaotada 8 osaks. Panna igale kapsalehele täidist, keerata küljed kokku ja pöörata kapsalehe rootsu suunas kokku piklikeks rullideks. Rullid asetada madala kastruli pőhja kapsalehtedele nii, et nad oleksid tihedalt üksteise kőrval. Mőőta välja 3 klaasi vett ja ajada keema. Lahustada selles puljongikuubik, lisada sinna tomatipasta, oliiviőli, tükeldatud küüslauk, suhkur, sool ja pipar ning kui vaja, lisada maitse järgi ka sidrunimahla. Valada kapsarullid üle keeva kastmega ja hautada kaane all umb. 50 min., siis vőtta välja, valada üle tomatikastmega ning puistata peale peeneks hakitud petersellivarsi. NB! Kastet saab paksemaks teha lusikatäie jahuga ja maitsestada hapukoorega. Serveerida kartulitega.
CZERNINA ehk czarnina
on eriline supp, mida valmistatakse puljongist ning pardi- või kanaverest, samuti küüliku-, harvemini põrsaverest. Vanasti on kasutatud ka haneverd.
Spetsiifilise magushapu maitse annavad supile suhkur ja äädikas, mis verele juurde segatakse, et selle hüübimist takistada. Üldlevinud retsepti pole, sest igal perenaisel on omad nipid. Näiteks võib seda muuhulgas maitsestada ploomisiirupiga, pirniäädikaga (lisada võib ka marineeritud pirnitükke), lisada keedetud kuivatatud puuvilju, kirsse või rosinaid, veini- või õunaäädikat ja isegi mett. Maitseainete valikul juhindub iga perenaine oma fantaasiast ja maitsest.
Czarninat süüakse klimpide, makaroni või keedukartuliga. Sel toidul on nii veendunud vastaseid (kes juba sellele mõeldes hakkavad vastikusest värisema) kui ka neid, kellele ta väga maitseb. Tõsi, toidu väljanägemine just eriti isuäratav pole - see on tavaliselt pruunikashalli värvi.
Sedasama, nn.”musta suppi” (Väike-Poola regioonis nimetati seda „halliks supiks”) pakuti näiteks kosilasele, kui ta pruudile meele järgi ei olnud, et anda viisakalt peigmehele mõista „korvi” andmisest.
TRADITSIOONILINE TALULEIB
See on vanade retseptide järgi ühelt põlvkonnalt teisele edasi antud aromaatne leib. Leivataigen tuleb segada õiges proportsioonis jämedast rukki- ja nisujahust, veest, piimast, juuretisest ja pärmist. Lisatakse ka köömneid või mooniseemneid. Pätsid on pikliku kujuga, krõbiseva helepruuni kooriku ja meeldiva aroomiga. Leib omandab iseloomuliku aroomi ja maitse seetõttu, et tainast hoitakse enne ahjupanekut (ja samuti küpsetatakse) mädarõikalehtedel. Selline leib püsib kaua värske.
Elus on veel ka iidne rahvakunstitraditsioon - soolasest leivataignast (et neid näriliste eest kaitsta!) kujukeste vormimine. Jahust, soolast ja veest segatakse kokku ühtlane mass, millest saab valmistada nii figuure kui ka reljeefseid kujutisi.
Huvitaja. Meelis Süld
21.10.2008 - 10:05
Räägime, kuidas treenida end kodus. Abiks võivad olla nii varasemad teadmised kehalisest kasvatusest kui ka uus ajakirja "Üks" audiotreening. Kiirabivelsker Margit Pärn jätkab selgituste andmist traumade ennetamise teemal, seekord tuleb juttu lastest üksi kodus. Toidurubriigis jätkame juttu poola toitudest ning nädala jooksul leiab Huvitaja koduleheküljelt retsepte.
TÄNASED RETSEPTID POOLA KÖÖGIST:
KARTULIPANNKOOGID
1 kg kartuleid, 1-2 muna, 1-2 sibulat, 3-4 supilusikatäit jahu, soola, pipart, praadimiseks
õli või rasva, soovi korral petersellivarsi ja umbes 60 ml piima 
Kartulid koorida, pesta ja riivida tihedal riivil. Peenestamiseks võib kasutada ka köögikombaini. Taignale võib lisada nii riivitud toorest sibulat kui ka peenestatud ja eelnevalt väheses õlis kuldseks praetud sibulat. Kui soovitakse lisada toorest sibulat, siis tuleb see segada riivitud kartulimassiga ning lisada juurde veidi kuuma piima. Seejärel lisada jahu, munad, sool ja pipar ning segada taigen läbi. Praadida pannkoogid kuumas õlis kahelt poolt kuldpruuniks. Need peaksid jääma üsna õhukesed. Pannkooke võib süüa nii magustoiduks kui ka soolase toiduna. Lisanditeks sobivad hapukoor, jogurt või kaste, näit. seenekaste. Soolastesse kookidesse võib sibula asemel lisada ka värsket hakitud peterselli.
KALA TARRENDIS
1 kg forelle, 150 g porgandeid, 1/4 väiksemat sellerit, 2 porrulaugu valged osad, 1 petersell, 2 loorberilehte, 5 pipratera, 5 valge pipra tera, 4 -5 lusikatäit želatiini, koore- või ürdikastet, vajadusel soola.
Kalad puhastada, pesta ja kuivatada. Kõik juurviljad puhastada ja loputada. Asetada kalad, juurviljad ning maitseained kastrulisse ja kallata ühe vähese veega nii, et nad jääksid täielikult vee alla. Keeta nõrgal tulel 25 min. Siis võtta kalad vahukulbi või -lusikaga leemest välja, kurnata ning eemaldada neilt nahk. Asetada kalad vaagnale. Garneeringuks sobib roheline konservihernes, värsked petersellilehed, sidrunilõigud ja pooleks lõigatud keedetud munad. Puljong kurnata läbi ja 700 ml puljongile lisada vees lahustatud želatiin. Soovi korral lisada ka soola ning soojendada vedelikku seejärel nõrgal tulel kuni keemiseni, lasta jahtuda, valada forellid üle tarduma hakkava vedelikuga ning panna külmkappi.
Vaata eilset retsepti arhiivist 20. oktoobri saate tutvustuse alt.
Huvitaja. Sven Paulus
20.10.2008 - 10:05
Mida teha siis, kui juhtute metsloomaga kohtuma? Nõuandeid jagab Metsakaitse- ja uuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Keskkonnauudiseid laiast maailmast vahendab Priit Ennet. Kuulaja saab teada, mida ette võtta haigestunud roosidega.
TOIDURUBRIIGIS TUTVUSTAME SEL NÄDALAL POOLA RAHVUSKÖÖKI
Poola köögitraditsioonid pärinevad keskajast, ent mõnede asjatundjate arvates on need veelgi vanemad. Kaasaegsel Poolal on mitmeid lihtrahva köögile iseloomulikke jooni - see põhineb alati oma majapidamisest, metsast ja põllult saadud toorainetel. Seega pole ime, et endistel aegadel oli poolakate laual palju metsloomaliha, täidetud küpsetatud põrsaid ja linnuliha, pasteete, kuulus bigos ning erinevalt valmistatud kartulid, pannkoogid, klimbid ja pudrud, keelekasteks aga naturaalse mee baasil valmistatud joogid.
Poola kulinaariakunsti argengut mõjutasid ka ajaloolised tingimused. Tuleb meeles pidada, et rohkem kui saja aasta jooksul oli Poola ära jagatud kolme impeeriumi - Austria-Ungari, Saksamaa ja Venemaa vahel. Tollal ilmusid poolakate menüüsse sellised road nagu viini šnitsel, ungari guljašš, küpsetatud seakoib golonka ning õuntega lehttaignakook struudel jpt. Vaatamata sellele kaitses rahvusköök edukalt oma positsioone ja on tänini valdav enamikes Poola kodudes, samuti Varssavi, Krakovi, Poznani jt. linnade restoranides. Seda on eriti hästi näha jõuluajal, mil poolakate laual domineerivad jõuluborš, ravioolide ning pelmeenide moodi toit - kapsa- ja seenetäidisega “uszka” või “pierogi”, mooniklimbid, karpkala tarrendis ning loomulikult traditsioonilised koogid ja muud maiustused. 
ŻUR(EK) VORSTIGA
2 portsjonit
2 klaasi juuretist, 300 g toorvorsti, 100 g suitsutatud sealiha rinnatükki, 2 keedetud muna, 1 sibul (100 g), 2 kuivatatud seent (10 g), 2 küüslauguküünt, ½ klaasi 30%-list hapukoort, 1 teelusikas Vegetat, 1 loorberileht, 2-3 tera nelgipipart (Pimenta), 2 teelusikat majoraani, pipart, soola.
Juuretis
100 g rukkijahu, tükk leivakoort, 2 küüslauguküünt
Koori küüslauk, lõika küüned neljandikeks. Jahu puista savipotti või purki, vala peale 2 klaasi sooja keedetud vett, sega läbi, pane sisse leivakoor ja küüslauk. Kata kahekordse marliga. Pane 4-5 päevaks sooja kohta. Juuretis on piisavalt hapnenud, kui tekib meeldiv lőhn ja hapukas maitse. Juhul, kui juuretise pinnale tekib hallituskiht, tuleb see eemaldada.
Sibul ja küüslauk koori ja lőika neljandikeks. Seened pese ja leota vees. Vorstid pese ja tee neisse mőned sisselőiked. Rinnatükk lőika kuubikuteks. Keeda 3 klaasi vett, lisa seened, sibul, küüslauk ja veidi soola. Lisa sinna vorst ja pool rinnatükki ning keeda 30-40 min. nőrgal tulel pehmeks. Peale umb.20 min. keetmist lisa Vegetat, loorberileht, nelgipipart ja pipart. Keedetud vorst võta välja, lõika sõõrideks ja pane supi sisse tagasi. Seened lõika viiludeks ja pane suppi tagasi. Vala sisse juuretis, puista peenestatud majoraani ja aja uuesti keema. Võta tulelt ära, lisa hapukoor. Munad lõika neljandikeks, pane taldrikutele ja vala supp peale. Ülejäänud rinnatükk pruunista ja lisa eraldi serveeritavatele kartulitele.
