Huvitaja. Sven Paulus
23.11.2009 - 10:05
Lae alla Flash Player kuulamiseks
Tänase saate tutvustus:
Eestis tekib kodumajapidamises ühe elaniku kohta 300-400 kilo olmejäätmeid aastas. See teeb ligi kilo päevas. Üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalal uurime, kuidas prügi teket vältida. Stuudiokülaliseks on keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala ja saate ajal on oodatud kuulajate küsimused nii e-posti aadressil huvitaja@err.ee kui ka stuudiotelefonile. Lemmikloomarubriigis räägib Aivo Oblikas sellest, mida ette võtta siis, kui koer ei soovi kuuti omaks võtta. Tutvustame värsket National Geographicu numbrit. Uues tunnis teeme virgutusvõimlemist koos Viive Ernesaksa ja treener Martin Kõrvaga (loe uudiskirja algusest pikemalt). Toidurubriigis kõneleb toitumisspetsialist Aive Luigela, kuidas tugevdada gripihooajal organismi taimeteede ja ravimtaimedega, teda küsitleb Meelis Süld. Ja saate lõpuosas leiame vastuse küsimusele, milliseid toite annab valmistada artišokist.
VIRGUTUSVÕIMELMINE VIIVE ERNESAKSA ELAVA KLAVERI TAKTIS
23.-27. novembrini on kuulajatel taas võimalik end virgutada legendaarse Viive Ernesaksa klaverimängu saatel, kes viimati mängis raadiovõimlemise taustaks 25. aastat tagasi.
Muusikaline kujundaja Viive Ernesaks võttis Vikerraadio pakkumise tulla taas virgutusvõimlemise klaverisaatjaks puiklemata vastu. Tema sõnul on ta aasta jooksul uusi virgutusvõimlemisi raadiost jälginud, mõnikord kaasa võimelnud ning treenerite naljade peale muianud. Kui siiani tegid treenerid esmaspäevast reedeni kell 11.05 oma võimlemiskava olemasoleva muusikapala järgi, siis seekord näitas juhendaja Martin Kõrv harjutuse ette ja klaverisaatja Viive Ernesaks improviseeris muusika. Viivel tulid lõbusad viisijupid peast endiselt mängleva kergusega ja treeneriga tekkis suurepärane koostöö. Virgutusvõimlemise puhul peab ta oluliseks lustakate palade valikut, mis kutsuksid inimesi harjutusi kaasa tegema.
Virgutusvõimlemise klaverisaatjaks oli Viive Ernesaks alates möödunud sajandi 60ndatest alates paarkümmend aastat. Viive on töötanud mitmes Eesti teatris - Estonias, Noorsooteatris, Draamateatris, olnud õppejõud Konservatooriumis ja teinud palju muusikalisi kujundusi teatrietendustele ja filmidele.
Raadio hommikvõimlemise traditsioon ulatub aastasse 1934, mil võimlemispedagoog Ernst Idla ja tema klaverisaatjast abikaasa Leida Idla juhendasid hommikuti otse-eetris pooletunniseid treeninguid. Nõukogude ajal sai tootmisvõimlemisest lausa kohustus, mille täitmist kontrollisid tervishoiuministeerium ning ametiühingute nõukogu. Sel perioodil kõlas võimlemine raadios koguni kahel korral päevas – hommikvõimlemine kell 6.45 pärast Moskva uudiseid ning virgutusvõimlemine kell 11.05. Aastatel 1946-1988 juhendasid kuulajaid võimlemismetoodik Leelo Röömel ja Dagmar Normet, klaverisaatjateks olid Viive Ernesaks, Sanda Kanter, Gennadi Podelski jt. Repertuaari kuulusid palad pioneeride marsist ja viini valsist kuni tuntud lorilauludeni.
2008. aasta novembris taaselustas Vikerraadio virgutusvõimlemise, mis on eetris igal tööpäeval kell 11.05. Treenerid on Martin Kõrv, Rainer Rebane, Ülle Ptšelovodova, Gea Simson ja Kairi Kruusement.Pildil salvestuse helirežissöör Kaspar Karner.
TÄNASED HARJUTUSED
1. Istu toolil, too käed üles ja siruta end pikaks
2. "Kaalu raskusi" ühele ja teisele poole, tõstes üht õlga üles ja surudes teist samal ajal alla
3. Kerepöörded ühele ja teisele poole, käed õlgade juures
4. Venita ülaselg: too käed ette ja tõmba selg kumeraks
5. Too põlv ja vastas küünarliiges kokku - nii treenid kõhulihaseid
Fotod: Ülo Josing (ERR)
Lisa kommentaar:
Andres Peet 23-11-09 11:50
Olen Andres Peet Saaremaalt.Kui tekkis nn. prügikäitlus kohustus, hakkasin enda toodetud prügi sorteerima ja selgus tõsiasi, et pakendiprügi moodustab 80- 90 % kogu prügist.Osa sellest on põletatav, osa mitte. Arvamus prügi osas järgmine:
1.Prügiga lagastatakse keskkonda peaasjalikult raha ( maksustatud prügi) pärast.
2.Keskkonnareostust ei tekitataks, kui prügikäitlus kodaniku ja firmade jaoks oleks tasuta.
3.Seetõttu peaks prügikäitlusega tegelema riik, mitte mingid erafirmad.Avalikus sektoris ei saaks teenuse hinnad kasvada ülepea.
4.Riik ( siis vastav ametkond) töötaks välja pakendite turule lubamise hinnad vastavalt pakendi keskkonnakahjulikkuse astmele nende tootjatele.
5.Pakendiprügi käitlus rahalises mõttes toimuks vaid riigi ja pakenditootja vahel.
6.Sellisel juhul tekiks konkurents pakenditootjate vahel nii hinna kui ka kvaliteedi osas.Tekiks erinevate hindadega pakendi turg.
7.Tarbijal oleks nüüd võimalik valida odava või kallima samalaadse pakendi vahel.Kui rikkad fimad-tarbijad või rikkad kodanikud-tarbijad soovivad nüüd osta ilusat ja kallist pakendit, on see nende vaba soov, mille eest tuleb loomulikult rohkem maksta.
Vaesmad tarbjad suudavad osta odavamat pakendit ( nt. "doktori vorst" jõupaberis) .
8. Keegi ütleb nüüd, et see on ju tagasiminek - vorst jälle paberis.On küll, kui pinnapealselt mõelda, kuid kui sügavuti analüüsida, kas siis ikka on?
9.Pakendi hind moodustuks tootja jaoks turuhinnast ja riiklikust turule lubamise hinnast, millest riik tagaks pakendi käitluseks minevad kulud.Pakend kallineks tunduvalt, kuid seejuures tekiks aktiivne turg odavama ja keskkonnasõbralikuma pakendi tootmiseks.
10.Ainult nii näen mina prügimajanduse korda seadmise võimalust. Pakendiprügist väljajääva ehk muu prügi osas võtaks riik käitlusvahendid muult eelarverealt, kuid mitte kodanikult.
Väära prügikäitluse suhtes võiks olla vihjetelefon, nagu nt. PRIA-l.Seejuures peaks see olema preeemiapõhine vastavalt tuvastamise tulemusele. Kuid arvan, et siis enam praktilist vajadust metsa alla tekkinud prügihunnikute likvideerimiseks ju pole.Neid lihtsalt ei teki, kui riik korraldab tasuta prügi äraveo kodanikele ja firmadele.Olmejäätmete tasuta äravedu oleks seeejuures taandatud sellise prügi käitlemisele, nagu on näiteks akumulaatorid, metall jm. , mille eest riik saab raha antud toodete kokkuostu firmadelt.Seejuures jääks palju vargusi ka ära.
võimleja 23-11-09 11:11
SUUREPÄRANE! Selge, arusaadav juhendamine ja hingekeeli puudutav muusika! Tänud ja aplaus Martinile ja Viivele!
Kairi 23-11-09 10:54
Nendes asulates kus prügivedu toimub graaafiku järgselt ei olegi vöimalik olla keskonnasäästlik ja prügi sorteerimisel pole mötet, sest maksta tuleb iga kuu ka siis kui prügi ei teki nii palju, et kast oleks täis.Sellepärast topitaksegi konteinerisse sorteerimata prügi,lihtsalt trotsist,sest raha tuleb maksta niikui nii ja siis parem juba täis konteineri eest.
Aarne 23-11-09 10:44
Väike vale, silt postkastil ei aita midagi. Siis asetatakse lehe osana lehe vahele. Helistasin Postimehele - vastus, meie tahame ka teenida.
põletustehastest - 23-11-09 10:42
kui palju dioksiini kaasaegsed põletustehased õhku paiskavad?
Peeter 23-11-09 10:38
Lahendus on lihtne, kõik pakendid tuleb teha ohutult põletatavateks.
Küsimus "kes maksab" pole argument kuna ka praegu peab käitluse keegi kinni maksma.
ja veel - 23-11-09 10:28
ikka on ka juttu, et taaskasutada kõlbab pakend, mis ei ole määrdunud. Samas, kui pakendit pesema hakata, siis kumb on laiemas plaanis olulisem ressurss - pakend või vesi?
tarbija 23-11-09 10:23
- jutt on ju ilus, aga hambaharjagi ei saa ilma totra plastkarbita! Ja müüja ei ole õnnelik, kui see kaupluses ära võtta ja visata. Pealegi pole see lahendus, lihtsalt jääde jääb poodi.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.