Huvitaja. Mart Ummelas
15.10.2009 - 10:05
Hiljutine Euroopa Liidu otsus ajapikku loobuda hõõglampidest on suurendanud huvi uute, eelkõige säästuvalgustite vastu. Uuemaid trende vaslgustustehnikas tutvustab TTÜ magistrina lõpetanud Tiiu Tamm, kes töötab firmas Glamox.
Priit Ennet küsib professor Ülo Niinemetsalt, kui ohtlikud transrasvad siiski on.
Võtame ühenduse samal päeval 10-aastaseks saava ajakirja Elukiri toimetaja Helle Raidlaga ja küsime, kuidas ajakiri on seenioridele uut tehnikat tutvustanud.
Pärast virgutusvõimlemist jätkub toidurubriik Taani köögi teemal, seekord Krista Tamme vahendusel jutuks pidulauad.
Kuulaja küsis, kas ajalehepaberi põletamine kütetkoldes on ebasoovitav või mitte.
Loe kommentaare ja Tiiu Tamme vastuseid virgutusvõimlemise piltide alt.
Virgutusvõimlemise pildid.
1. Too parem jalg vasaku ette puudutades maad... 
2....vii tagasi algasendisse. Sama teise jalaga 
Lisa kommentaar:
Tiiu tamm 15-10-09 15:36
Toomasele:
Keldris, kuuris, saunas peaks valgusti olema vähemalt IP44 kaitseastmega, saunas sõltuvalt paigalduskohast ka kõrgema kaitseastmega. Valgusteid müüakse väga erinevate lambisoklitega. Kui ostate uue valgusti, soovitan valida kompaktlambiga versiooni. Neisse sobivad vastavalt sokli tüübile konkreetse võimsusega lambid. Tõsi on, et E27 soklisse saab erineva võimsusega lampe sisse keerata, mis valgustisse mahuvad, kuid need on märksa kallimad lambid ostes.
Kuulajale:
Säästulampide utiliseerimiskulud on arvestatud juba lambi müügihinna sisse ja seda enam hiljem eraldi maksma ei pea. Tuleb vaid lamp toimetada selleks ettenähtud kohta, mitte prügikasti. Ohtlike materjalide kogumisautod on elurajoonides aastas mõned korrad ka kogumisringe teinud ning sellest on ka elanikkonda teavitatud.
Professionaalsed säästulambid E27 soklile taluvad piiramatu arv lülitusi ja saavutavad 70% valgusvoost juba alla 20 sekundi. Tõsi, sellised lambid on tunduvalt kallimad, kauplustes hinnaskaala kuskil 150 krooni ringis, kuid tööiga 15 - 20 a. peaks olema siiski piisavaks argumendiks. Samas on EL direktiiv võetud vastu eelkõige seetõttu, et säästa eelkõige meie keskkonda.
Hämardatavaid säästulampe, mis töötaksid hõõglampidele mõeldud faasiregulaatoritega, on enamusel tootjatel juba olemas. Hind loomulikult kallim. Veel on turul selliseid Osrami lampe, mille tesitkordsel järjestikusel lülitusel lamp töötab poole võimsusega. Hõõglampide kadumine turult oli teada juba mõni aasta tagasi. Eesti ajakirjandus ei ole seda kahjuks piisavalt kajastanud, kuid kui tegite äsja remonti ja ostsite endale faasiregulaatoriga lülitid, siis oli see teie otsus ja edaspidi jääb Teil üle osta sinna sobivad lambid sisse. Valik laieneb pea iga päevaga. Järelmõtlematult tehtud kulud kannab ikka kulutaja ise.
3 lambiga laevalgusti lampide läbipõlemisel lampide asendus sõltub paljudest teguritest - kas lambid on valgustis näha või mitte. Säästulampe tehakse ka hõõglambikujulisi, s.h. ka hõõglambikujulisi halogeenlampe, mille energiakulu on hõõglambi omast sama valgusvoo korral 30% väiksem. Ja mille pinnatemperatuur on isegi hõõglambi pinnatemperatuurist madalam. Tuleb poes vaid lugeda karbile kirjutatud teavet ja teha valik karbil toodud teabe järgi. Lisainfot peab tootja jagama vähemalt oma kodulehel alates 2010.septembrist.
Helgile:
Kompaktlambid sisaldavad vähesel määral elavhõbedat (odavamad ja lühema tööeaga lambid rohkem) ja seetõttu tuleb lambid nende eluea lõppedes utiliseerida, s.t. viia ohtlike materjalide kogumiskohta. Põledes need lambid midagi kahjulikku keskkonda ei eralda.
Katkise lambi kokku korjamiseks on tootjate kodulehel sellekohane info antud, kuidas edasi talitada.
Antsule:
Hõõglampide keelustamine on seotud eesmärgiga kulutada vähem energiat. See algab meie mõtteviisist luua ka meie lastele puhas keskkond, kus elada. Teadlaste välja arvutatud keskkonna mudelite baasil, kui energiakulutamine jätkub samas tõusujoones, võib viia juba 2020.aastal maa kliima tõsiste pöördumatute protsessideni, mida keegi ennustada ei oska. Turul saada olevad säästulambid on väga erineva kvaliteedi ja hinnaga. Ostes parema kvaliteediga lambi kõrgema hinna eest, olete investeerinud pikalt tulevikku ja olete märksa rohkem rahul oma ostuga. Pakendilt tasub otsida teavet lambi tööea, lülituste arvu ja lambi valgusvoo 60% saavutamise aja kohta. EL määrus 244 kohustab lambitootjaid tooma turule selliseid säästulampe, mis saavutavad oma valgusvoost 60% alla 60 sekundi juba selle aasta septembrist. Sealjuures peab lambi lülituste arv olema juba praegu vähemalt kaks korda suurem, kui tundides antud tööiga. Parematel (=kallimatel) lampidel võib lülituste arv olla piiramatu.
Ilmarile:
Küsimuse kohta saatsin päringu Norrasse, kas vastab väide tõele või on tegemist külmema aastaga või kallinenud küttehinnaga. Muid tegureid teadmata pole mõtet selle küsimusega spekuleerida.
Kenile:
Igal uurimistööl on omad pooldajad ja vastased. Ka kliimauuringute omadel. Tõsi on aga see, et kliima on tõepoolest viimse kümne aasta jooksul totaalselt muutunud. Minu lapsepõlves olid sellised paduvihmad nagu praegu päevas mitu korda, haruldased, vaid kord või 2 aastas. Ka selliseid lumerohkeid ööpäevi nagu viimastel talvedel, kus transport seisab puhastamata teede pärast, sest korraga sajab alla suur kogus lund, on viimaste aastate probleem. Mõni aasta tagasi jahmatas meid purustustega maavärin Rootsis, sest oleme ju arvanud, et elame seismoloogiliselt mitteaktiivses piirkonnas. Pärnu üleujutus paar aastat tagasi, 9.jaanuaril võib olla samade probleemide tagajärg....
Teadlaste seisukoht, et midagi tuleb ette võtta, et asi ei läheks halvemuse poole, on igal juhul parem variant, kui kõige eitamine ja pärast tagant järele targutamine, et olime vist jah ise süüdi...
Selge on see, et sama teema tekitab küsimusi veel ka tulevikus, kuid käed rüpes istumine pole ka õige.
Mis puutub aga kliima soojenemise teema poolt ja vastu argumentidesse, jätaksin selle vastava ala spetsialistidele vaidluseks ja toetan omalt poolt igati innovatiivse mõtteviisiga tegevust.
Ivarile:
Soojal õhul on omadus tõusta kõrgemale. Kui tahate hõõglampidega oma korterit kütta, peate need panema põrandale. Ettevaatust: tuleoht!
Elektroonsete ballastide tööiga sõltub mitmest tegurist, sealhulgas millistele kvaliteedinõuetele vastab, Teada on, et Eestis müüakse päris palju tooteid, mida sisse toodud kolmandatest maadest ja mis tegelikult ei oma EL-s nõutavat heakskiidutunnistust. Selliste ballastide puhul ei saa rääkida ka mingist tööeast. Saladus ei ole, et elektroonsed ballastid lähevad liiga sageli rivist välja. Sageli on põhjuseks (küll rohkem ehitusobjektidel) neutraali katkestus kuskil eespool, mille tõttu saab ballast peale 230V asemel 380V.
Kodus kasutatavate säästulampide puhul on elektroonne ballast juba lampi sisse ehitatud, kui tegemist on elektroonse ballastiga säästulambiga ja tegelikku lambi riknemise põhjust kahjuks öelda ei oska, kuid seal võib olla tegemist tootja praagiga, mitte korrektse transpordiga vms. Või lihtsalt tootega, mis ei ole mõeldud selliseks kasutuseks nagu ta paigaldatud on.
Kui rääkida professionaalsetest valgustitest, siis kvaliteetne elektr.ballast ei riku kunagi lampi, vaid mitmelambi lülituses kustutab lambi riknemisel ära ka teise lambi, kuni katkine lamp on asendatud.
Ken 15-10-09 13:01
Kliima praegu mitte ei soojene, vaid jaheneb. Inimeste poolt õhku paisatud süsinikdioksiid avaldab sellele protsessile üksnes tühist mõju, väidab akadeemik Endel Lippmaa.
Kogu artikkel: http://www.ekspress.ee/2008/10/16/tehnoloogia/4861-akadeemik-lippmaa--globaalne-soojenemine-on-jama
Tippides neti otsingusse "globaalne soojenemine", "kliima soojenemine" või muud sarnast, leiab ilmatu hulga erinevaid ja vastukäivaid teooriaid.
Vot see oleks saate (saatesarjade) teema.
Mida vastaks selle peale kõrgelt haritud Tiiu Tamm ?
Ivar 15-10-09 11:44
Veel tahaks asjatundja käst küsida,kui pikk on elekrooniliste ballastide eluiga?Kuidas aru saada,kas luminofoorlambi läbipõlemine on äkki tingitud elektroonilise ballasti riknemisest?
Anonüümne 15-10-09 11:33
Aarne 15-10-09 11:31
Tahaks väga teada, kuidas on 47% enamus. Kas nii nagu Eesti erakondadel või ?
Paljudel juhtudel hakkab ikka enamus 51%-ist.
Ivar 15-10-09 11:21
Asjatundja kommentaari tahaks ka sellele teooriale,et põhjamaades ei anna hõõglampide kaotamine mingit energia kokkuhoidu kuna hõõglampidest eralduv soojus jääb hoone küütteenergia osaks.Väiksema soojueraldusega valguallikate kasutamisel peame hoone kütteks muud energiat samapalju rohkem kasutama!
Ken 15-10-09 11:21
Vene Tvs on ka progresiivseid kanaleid (NTV,RenTV jne.) Filmis ei esinenud vaid vene teadlased.
Ken 15-10-09 11:18
Kes maksab see tellib ka muusika, onju nii. Kui kümned või isegi sajad tuhanded "teadlased" jääks tööta ja "projektid" rahastamata, kui selguks, et kliima soojenemine ei ole inimtegevuse tagajärg ? Kliimasoojenemise mudelid on tellitavad vastavalt tellija rahakotile. Vastupidise tõestamiseks raha ei eraldata. Meedia on huvitatud müügist ja müüb katastroof.
Saatejuht 15-10-09 11:16
Kliimasoojenemise inimmõju üle võib vaielda küll, ka mina pole 100 % selles veendunud. Ent mis on halba selles, kui saame energiat mä´rkimisväärselt kokku hoida, selle asemel et rajada uusi elektrijaamu, näiteks ka tuumajaamu!?
Euroopa Liit pole ju selles üksi, Austraalias on juba keelatud hõõglampide kasutamine. Tegelikult on ju valik väga suur, ka mainitud TrueLight lambid, mille spekter on sarnane päikese omaga. Miks mitte minna kaasa progressiga? Kas eesti rahvas tõesti orienteerub Vene TV sõnumeile?
Ken 15-10-09 11:09
Paar päeva tagasi oli vene televisioonis väga veenev dok.film kliima "soojenemisest" inimtegevuse tulemusena. Ei hakka kogu filmi ümber jutustama aga mõte oli selles, et kogu jutt kliima soojenemisest on suur bluff. Tõestusi selle kohta andsid üleilma tunnustatud oma ala spetsialistid. Toodi hulgaliselt uuringute tulemuste näiteid ja fakte, kuidas kliimasoojenemise pooldajad on fakte moonutanud ja kuis tõsistel teadlastel ei anta sõna sekka öelda. Hoiatati, et kliimasoojenemise pooldajad on justnagu religioon ja massipsühoos. Toodi näide mõned aastakümned tagasi teemaks olnud osooniaukude tekke põhjustest, millega hirmutati ja mis nüüdseks on vaibunud, kuna tolle aja tõestused olid ekslikud nagu ka praegune kliimasoojenemise propaganda. Niipalju siis filmist. Samast jätkates - kellele on kasulik hõõglampide keelustamine ja üleminek "säästulampidele" ? Kellele on kasulik kliimasoojenemise propaganda (inimtegevuse tulemusena)?
Saatejuht 15-10-09 11:06
Varje, see on ju elementaarne, et ka meie oleme juba 5 aastat ikka seesama EL. Ja mis puutub EL rahadesse, siis Eesti on saanud ja saamas elaniku kohta märksa rohkem kui enamik teisi liikmesriike.
Varje 15-10-09 11:03
Mind pani kirjutama hr.Ummelase nähvava tooniga vastus ühele helistajale,kes seadis kahtluse alla muudatused elektripirnide kasutuselevõtmisega nn.EL direktiivist tulenevalt.Kui Te väidate,et meie olemegi EL,siis miks laulame ülistuslaulu nn "eurorahadele"? - need ju siis ka meie rahad ning pole vaja kellelegi kummardusi ning palvekirju kirjutada nende rahade kasutamiseks.Kuidas ikkagi julgete väita ,et kõik on kangesti tahtnud liituda EU-ga kui enne seda ei räägitud mitteühestki liitumisega kaasnevast kohustusest,vaid ainult sellest, et küll siis on kõik hea ja mine reisi palju tahad.Inimesed on saanud ka enne seda reisida ning ainsaks raskuseks reisilemineku puhul on ikka finantsküsimus.
Saatejuht 15-10-09 11:00
Jussile vaid vastuseks, et tõepoolest on tegemist Eesti vaieldamatult parima asjatundjaga, kes nagu öeldud, koolitab doktorante ning on pidanud loenguid kümnetes riigiameteis ja asutustes valgustustehnika küsimustes. Imelik, et ebakompetentsed inimesed kipuvad tänases kommentaariumis olevat enamuses.
Juss 15-10-09 10:46
Tere,
Vabandan, aga asjatundmatu külalise jutt kompaktlampidest paneb küsima, milline on saatejugi enda asjatundlikus sellise külalise kutsumisel.
Rohkem arukaid külalisi!
Ants 15-10-09 10:37
aga kui 70eek on säästu lambi hinnaks odav siis selle raha eest saab osta 2o hõõglampi ja sellest jätkub väga kauaks
Ilmar 15-10-09 10:36
vabandan, aga teie jutt ei ole veenev. Miks Norras peale säästulampide kasutuselevõttu küttearved tõusid?
Helgi 15-10-09 10:34
Kompaktlampides olevat ka mürgiseid aineid.Kas on kontrollitud,kumb on kahjulikum?
kuulaja 15-10-09 10:33
Tere! Kui mul on 3 pirniga laevalgusti, kas ma pean vahetama hõõglambid säästulampide vastu korraga või võib seda teha vastavalt eelmiste "lõppemisele" ükshaaval?
kuulaja 15-10-09 10:26
Milline on kokkuhoid kui arvestada säästulampide nõuetekohase utiliseerimise kõiki kulusid, nende tegelikku tööiga kasutamisel kus neid siiski sisse-välja lülitatakse pidevalt. Kulud uute valgustite tootmisel ja vanade utiliseerimisele, sest paljudes ei mahu lihtsalt säästupirn sisse kuplisse.
Ja kui ma just äsja remondi käigus paigaldasin tavalülitite asemele reostaatlülitid mis võimaldavad valgust kasutada ratsionaalselt. Säästupirniga need ei tööta. Jaa on uued mingil määral astmeliselt reguleeritavad pirnid, aga nende maksumus
Kes kompenseerib minu kulud lülitite vahetusele, kuhu jääb alati kõlavalt välja kuulutatud õiguspärase ootuse põhimõte
Toomas 15-10-09 10:24
Küsimus, millist valgustit oleks mõistlik kasutada keldris, puukuuris, saunas jt kohtades, kus on valgust vaja kuni mõneks minutiks ja õuevalgustina.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.