Huvitaja. Sven Paulus
27.10.2008 - 10:05
Rogain on ala, kus ühinevad sport ning looduses viibimine. Tegu on metsas orienteerumisega, mis Eestis kiiresti populaarsust on võitmas. Rogainist räägime lähemalt ala maaletooja Tallinna orienteerumisklubi "TA OK" president Ilmar Kirjaneniga. Keskkonnauudiseid laiast ilmast vahendab Priit Ennet ja lugemislauale soovitame üht loodusajakirja. Toidurubriigis on sel nädalal juttu soome rahvusköögist ja kuulajaküsimuse rubriigis otsime vastust küsimusele, kas lemmiklooma pidamiseks peab olema kõigi naabrite nõusolek.
SOOME KÖÖK
Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais maitsenüanssides, toitude erinevas magususes või soolasuses.
Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja -linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea- ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi-, kaalika- või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas.
RETSEPT SOOME KÖÖGIST
Karjala pirukas 
Taigen: 3½ dl rukkijahu, ½ dl nisujahu, 2 dl vett, 1 teelusikas (tl) soola, 1 supilusikas (sl) õli
Täidis: 2 dl pudruriisi, 1 l piima, 1 tl soola, 1 sl õli
Taigna valmista jahedatest ainetest. Lisa külma vette jahu, soola ja õli, sega ühtlaseks massiks ja pane taigen seejärel külmkappi. Valmista tavaline riisipuder ja jahuta. Soojenda ahi 250-270 kraadini. Sel ajal kui puder jahtub, võta taigen ja võta sellest sobiva suurusega pallikesi, pöörita neid õrnalt jahus ja rulli seejärel taignarulliga üsna õhukesteks ringideks. Rullimise ajal kasuta ohtralt rukkijahu, et taigen ei takerduks laua külge. Kui taigen on valmis rullitud, võib hakata pirukaid täitma pudruga. Lõpuks tõsta taigan servad üles ja krousi need sõrmede vahel. Pane pirukad ahju 15-20 minutiks küpsema. Ahjust võetud pirukatele võib maitse järgi määrida munavõid.
Vihje: karjala pirukate täidises võib riisipudrule lisada ka keedetud ja ühtlaseks tambitud porgandeid, kartuleid või muid köögivilju vastavalt maitsele.
