E 21. mai
  • Jaak
    Hüdroloogiliste uurimistööde algus ...
  • vahur
    ah, et jälle global warming ja seda inimese ...
  • Helena
    Milline on täna põllumajanduse m&otild...
  • pahane ostleja
    Olen solmunud, et Stokker mulle kehvad masinad m&u...
  • Andre
    Kuna muruniitja tera ei pöörle ilma &oti...
  • Roheline
    Täienduseks veel, et soov siis mitu aastat ho...
  • x3m
    kAS praegu on eestid müügis ka diiselmo...
  • raiko
    tere, soovin osta kasutatud murutraktorit, mida p...
  • Roheline
    Kas ja kui, siis milliseid muruniiduki mudeleid pa...
  • Liia
    Panimekurgiseemned turbajunnidesse, ootasime 2 n&a...

Huvitaja. Mart Ummelas

23.10.2008 - 10:05

Lõpule on jõudnud Eesti suurim keskkonnaprojekt - Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine. Enam kui 10 aastat kestnud tööst ja selle rahvusvahelise kaaluga tulemustest, mis võetakse kokku 28.-29. oktoobril toimuval konverentsil, räägib AS ÖkoSil juhataja Tõnis Kaasik.
Evolutsiooniline arengubioloogia ehk nagu seda mõnikord nimetatakse, evodevo, on teadusharu, mis vaatleb seda, kuidas eri looma- ja taimeliigid elu jooksul arenevad ja muutuvad ning püüab siis selle põhjal aru saada, kuidas liigid omavahel suguluses on ja kes kellest põlvneb. See on huvitav valdkond, ja Priit Ennet palus sellest lähemalt rääkida Tartu Ülikooli geneetikul Mart Viikmaal.
Tutvustame ajakirju Inseneeria ja Praktiline Arvutikasutaja.
Jätkub poola toite tutvustav rubriik (Krista Taim).
Vastuse saab ka kuulajaküsimus, kuidas saavad tähtpäevad kalendrisse ja miks näiteks surnute mälestamise päeva pole enam leida eesti kalendreist.

TÄNASED RETSEPTID POOLA RAHVUSKÖÖGIST
Kook „MAZUREK”
Traditsiooniline poola köögi maiusroog, mida küpsetatakse lihavõttepühadeks. Kook koosneb erinevate taignakihtidest - muretaigen, biskviittaigen, martsipani- ja lehetaigen; täidiseks on erinevad kreemid, marmelaadid või džemmid. Pealt kaunistatakse kook suhkruvaaba ning puuviljade, mandlite ja pähklitega.
Seda kooki või küpsetada erineva - ovaalse, kolmnurkse, nelinurksete vms. kujuga vormides.

Taigen:
½ kg nisujahu, 3 munakollast, 1 muna, ½ klaasi magusamaitselist koort, 1 klaas suhkrut, 250 g võid, ½ teelusikatäit küpsetuspulbrit, 250 g rosinaid, 1 sidruni riivitud koor.
Kaunistuseks: 50 g mandleid, 1 munakollane

Munakollased hõõruda koos suhkru ja koorega vahule, lisada terve muna. Eraldi nõus hõõruda või kohevaks vahuks ja segada osade kaupa munamassiga, osade kaupa lisada ka jahu. Siis lisada juurde teised koostisained ja segada taigen veel kord läbi. Panna see rasvainega määritud ja riivsaiaga üle puistatud küpsetusplaadile, määrida pealt lahtilöödud munakollasega ning puistata üle kooritud ja peeneks hakitud manditega. Panna mazurek eelsoojendatud praeahju ja küpsetada 150C juures umb.30 min.

Kõige maitsvam on see kook alles teisel või kolmandal päeval pärast küpsetamist. Head isu!

MEEJOOK (MÕDU)

Meejook valmib eelkõige mesilaste poolt kogutud ning hiljem lahjendatud mees sisalduva alkoholi fermenteerumisel. Erinevaid lisandeid kasutades võib saada puuvilja-, ürtide- ja maitseainetemaitselisi meejooke. Mee lahjendamise astme järgi eristatakse nn.pooletoobiseid, kahe-, kolme- ja neljakordseid jooke - poltorak, dwojniak, trojniak, czworniak.

Näiteks nn.pooletoobise (poltorak) joogi puhul lisatakse 1 l mee kohta 0,5 l vett, suhkrusisaldus on nüüd umb.55%. Kõrge magususastme tõttu toimub fermentatsioon väga aeglaselt ning jook valmib alles pärast 5-10 aastat seismist.

Nn.kahekordseid jooke (dwojniak) lahjendatakse veega vahekorras 1:1, suhkrusus joogis on umb.44% ning see magusamaitseline jook valmib 2-4 aastaga.

Nn. kolmekordse joogi (trojniak) jaoks lahjendatakse 1 l mett 2 l veega, suhkrusisaldus kuni 333%. See on nn.poolmagus mõdu, fermenteerumisajaga umbes 8 nädalat ning sobib tarvitamiseks umbes 1 aasta möödudes.

Nn. neljakordne jook (czworniak) saadakse lahjendatuna vahekorras: 1 l mett 3 l vee kohta, suhkrusisaldus umb.24%. Need on kerged ja kergesti omastatavad joogid. Valmis joogi alkoholisisaldus on umb.12% ning neid ei saa pikemat aega säilitada. Nende valmimisaeg kõigub paarist kuust kuni 1 aastani.

Sõltuvalt sellest, kas joogivirret keedetakse või mitte, eristatakse veel küllastatud (keedetud) ja küllastamata jooke.

Keetmata meejoogid saadakse mee lahustamisel külma veega. Nende valmistamiseks kasutatakse väga hea kvaliteediga toorainet - tugeva aroomiga mett, näiteks pärna-, akaatsia- või ristikumesi. Keetmata meejookidel on väga õrn, delikaatne maitse, mida kodustes tingimustes on seetõttu üpris raske saavutada, et on pidev oht peene mikroflooraga saastumiseks.

Keedetud jookides toimub fermentatsioon kiiremini, tänu millele saadakse suurema alkoholisisaldusega joogid, mis ka kiiremini selginevad. Nende valmistamiseks võib kasutada ka halvema kvaliteediga tooraineid, mis pole kõige parema maitse või aroomiga (näiteks kanarbiku-, tatraõie- või mesikamesi). Meejoogi valmistamisel virret keedetakse suurtes emailnõudes. Nõu täidetakse vedelikuga ainult 3/4 ulatuses. Keeta tuleb väga nõrgal tulel, sest segu ajab välja väga palju vahtu. Alati peab olema käeulatuses pott külma veega, mis takistaks segu tugevasti keema tõusmast. Keetmisel ajal korjatakse samuti pidevalt vahtu ära. Keetmise võib lõpetada siis, kui segu enam ei vahuta.

 
Kommentaarid  
| Veel

Lisa kommentaar:
Teie nimi:
Kommentaar:

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.


aime 23-10-08 11:30
Jaanuaris kirjutas maalehes, millal on kaduneljapäev .Kalendrites pole see alati õigesti märgitud.

Arda K. 22-10-08 14:23
Ma loodan väga, et Huvitaja toimetus ei võta arvesse täna (22.10) saates kõlanud hüüatust, nagu oleks saates liiga palju toidu valdkonda kuuluvat ja seda võiks vähendada. Minu ja paljude mu tuttavate arvates on just see üks huvitavam ja olulisem rubriik ja seda ei tuleks küll milgi juhul vähendada. On ju huvitav saada infot rahvusköökidest, samuti on lausa hädavajalik teada rohkem tervislikust toidust. Vanade majade soojustamine on ikkagi rohkem nn nishirubriik, mille arvelt todundust küll kahandada ei tohiks. Edu saatetegijaile!

Mis ohustab Eesti keskkonda kõige rohkem?

  • Kaevandused ja elektrijaamad (31%)
  •  
  • Transpordi saasted (38%)
  •  
  • Olmejäätmed (23%)
  •  
  • Põllumajanduslik tegevus (0%)
  •  
  • Naabrite tuumajaamad (8%)
  •  
  •  
Vaata teisi gallupeid