Huvitaja. Sven Paulus
01.03.2010 - 10:05
Kas teadsite, et maailmas on erinevaid orhideesid rohkem kui 30 000 nimetust? Eestis nimetatakse neid aga käpalisteks, mida meie looduses on leitud 36 nimetust. Kuidas uusi käpalisi leitakse ja kaitstakse, seda uurime äsja 25. sünnipäeva tähistanud Eesti Orhideekaitse Klubi inimestelt. Lemmikloomarubriigi valmistab ette Riina Reiman-Männiste. Pärast kella 11 uudiseid jätkame saadet virgutusvõimlemisega ja seejärel jõuab eetrisse toidurubriik. Saate lõpuosas aga leiame vastuse ühele kuulajaküsimusele, kus soovitakse teada, miks muutub sula ilmaga lumi katusel raskemaks.
Virgutusvõimlemise harjutused:
1. V-samm - astu parema ja vasaku jalaga ette diagonaali ning tagasi algasendisse
2. Astu ühe jalaga ette, teine jääb taha päkale, tõsta kaks kätt ette üles, kanna raskus ees olevale jalale ja siis taga seisvale jalale - justkui kiigud ette-taha 
3. Tõsta põlv ette diagonaali, hoia kätega ja venita 
Lisa kommentaar:
Rainar Kurbel 01-03-10 11:42
Tänud küsimuse eest Heiki!
1) Milleks üldse loodust kaitsta? Ikka selleks, et säiliks liigirikkus ja ka järeletulevatele põlvedele midagi jääks.
2) See et kuskil on midagi rohkem, ei tähenda et meil ei peaks seda kaitsma. Näiteks kotkaid on Norras palju rohkem kui meil ja Siberis lendoravat samuti. Meie valikud?
3) "Meie looduskaitse seab piiranguid" - see on eksiarvamus, julgen väita et Soomes või Saksas on palju rangemad piirangud ja jõulisem looduskaitsepoliitika. Ka trahvid näiteks, Soomes on meie aasta orhidee trahv ühe taime kohta 1800eurot. Oleme ju Euroopa osa ja õnn, et meil üldse veel on midagi, mida kaitsta. Pole ju uudis, et siin käib palju linnuturiste, aga ka orhideede otsijate huvi on suurenemas. Eeldus loodusturismiks.
4) Inimene on niigi kogu maa tihedalt ära asustanud. Rannaäärsed on paljud täis ehitatud, omaaegsetest puisniitudest on säilinud vaid väike murdosa, okasmetsi on üle ekspluateeritud. Kas me tahame olukorda, kus lõviosa territorriumist on inimese päralt ja jäävad vaid pisikesed vaevu toimivad rohealad? Tasakaalus ökosüsteem on asja võti ja see ei saa olla mingi väike nurgake kus see taim kasvab või lind ja loom elavad. Hävib neist üks, hävivad ka teised, mõnikord paari aastag, mõnikord pikema aja jooksul.
Geena 01-03-10 11:31
Kindel, et lumi sulades raskemaks ei lähe.
Üks kühvitäis sulalund on loomulikult raskem kui külma ja kohevat lund, aga see ei puutu katusekoormuse arutelusse. Minu meelest teeb katusele häda see, et lume sulades hakkab sulavesi allapoole, räästale ligemale imbuma ja tekib koormuse suurenemine katuse alumisele osale. Samuti vajub ka sulalumi tasapisi allapoole ja surub räästalähedase lumekihi paksemaks. Esimese sulapäevaga muutus meil katuse allosas lumekiht ligikaudu 25% paksesmaks. Ja see paksem osa hoidis kinni ka suure osa sulavett. Katuseharjale ligemal läks lumekiht silmnähtavalt õhemaks.
Heiki 01-03-10 10:33
Kui Eesti on põhjapoolse levikuala piir, miks siis tuleb nii meeleheitlikult neid taimi kaitsta ja seada sellest tulenevalt piiranguid inimese tegevusele? Kui lõuna pool kasvab neid küllaldaselt, siis ei ole ju maailmas puudust nendest taimedest, kuid meie looduskaitse seab suuri piiranguid ka tihedalt asustatud paikades just seetõttu, et tegu ei ole iseloomuliku kasvukohaga vaid piirialaga.
Palun küsimusele vastust/ kommentaari.
maali:( 01-03-10 10:23
Aga kes kaitseb orhideesid METSSIGADE eest? Vähemalt Saaremaal, kus kasvab palju orhideesid, teevad need metsloomad kohutavat kahju. Paljud orhideede kasvukohad hakkavad metsikuks minema ja viimasedki kohad on muutunud sigade songermaaks:(
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.