P 12. veebruar
  • Helin
    Kommentaariks õllekõhujutule. Ei s&...
  • Erik
    Millal top Gear saade võiks Eesti pinnale s...
  • ???
    kas teil .asx lingid enam ei tööta v&oti...
  • kütja
    nägin pealt,kuidas korstnapühgia korstna...
  • kah maamiis
    nõustun Tõnuga - asjalikku ja profes...
  • Kalle Grensman
    to: Kuims - võibolla satub talvel lun...
  • Kadri
    Tahan tänada tänase väga asjaliku j...
  • HELA
    lugesin Maalehest soovitust: ahju uks pane kinni p...
  • tõnu
    Tundub, et teie saatekülaline on lihtlabane &...
  • Arno
    Õige pottsepp laob ahju nii, et siiber v&ot...

Huvitaja. Mart Ummelas

28.01.2010 - 10:05

Hoonest termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu. Sel teemal räägib saates Priit Pikk Helioestist.
Priit Enneti teaduse helisõnastik jätkub teemal hox-geenid, räägib Mart Viikmaa.
Sirvime ajakirju Tarkade Klubi ja GEO. Toidurubriigis jätkab Krista Taim juttu sojatoidust. Kuulaja küsis, kas eestlaste elurütm erineb mujal elavate inimeste omast, sest kirjandusest ja filmidest selgub, et mujal ärgatakse märksa varem kui siin. Püüab vastata teadusajakirjanik Tiit Kändler.

Virgutusvõimlemise pildid.

1. Too parem jalg vasaku ette puudutades maad...

2....vii tagasi algasendisse. Sama teise jalaga

 
Kommentaarid  
| Veel

Lisa kommentaar:
Teie nimi:
Kommentaar:

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.


andres 28-01-10 18:38
Tere
Teemaarendus küsimus Krista Taimi kaudu soja spetsialistile - päris palju on siin ja seal neid niiöelda imehäid omadusi kiitma hakatud. Aga minule kui tarbijale tundub, et olen tiba vist nagu petta saanud, sest paistab, et palli taotakse vaid ühte väravasse, unustades ära teised aspektid. Paluks nüüd põhjalikult kommenteerida ja ma oleks ka vägagi rõõmus, kui ümber lükkate järgneva info :
Soja kõlbab süüa VAID KÄÄRITATUD kujul sest:

Sojaoad sisaldavad oma naturaalses olekus mitmeid toksiine ja anti-toitaineid.

Trüpsiini inhibiitorid piiravad valkude imendumist, põhjustades sellega kõhuvalu. Kõhuvalu tekib kuna eluks vajalike toitainete ja aminohapete imendumine on takistatud. Loomad, kes söövad suures koguses trüpsiini inhibiitoreid, kogesid mitmeid pankreasega seotud probleeme kaasaarvatud vähk.

Hemaglutiniin on aine, mis põhjustab vere punaliblede kogunemist ja trombi tekkeid. Nii trüpsiini inhibiitoreid kui ka hemaglutiniini peetakse kasvu pärssivateks aineteks kuna nad takistavad olulisi kehalisi funktsioone.

Fütaadid on järgmised toitainete imendumise takistajad. Peamiselt segavad nad kaltsiumi, magneesiumi, raua ja tsingi imendumist, tekitades sellega tõsise mineraalide defitsiidi. Tsink (nn tarkuse mineraal) on kõige tugevamalt blokeeritud mineraal sojas sisalduvate fütaatide poolt. Sealjuures sisaldab soja kõige rohkem fütaate tera- ja kaunviljade seast.

Fütoöstrogeenid on teatud taimedes leiduvad keemilised ühendid, mis on sarnased östrogeenile. Sojatooted sisaldavad eriti rikkalikult selliseid fütoöstrogeene, mis on võimelised inimese hormonaalse tasakaalu märkimisväärselt sassi ajama. Eriti kehtib see meeste puhul. On teaduslikult tõestatud, et suurema sojatoodete tarbimise korral kannatab oluliselt spermatosoidide arv.
See näitab, et suur soja tarbimine vähendab testosterooni taset ning vähendab järglaste saamise võimalusi.
Soja piim, tofu, soja pähklid ja teised populaarsed toidud on eriliselt toksilised, kuna sisaldavad kääritamata soja.

Ka Aasias pidi tegelikkuses olema soja roll üsna pisike ja ka siis on kasutatud KÄÄRITATUD uba. Jaapani traditsiooniline toidulaud sisaldab üle 100 bioloogilised unikaalse toidu nädalas (!), millest sojatooted annavad vaid üksikud.
Hetke olukord meenutab meil vaikselt seda kauget aega, kui näiteks teepuru Hiinamaalt Euroopasse jõudis, rumalad inimesed seda hirmkallilt ostsid ja kuna teadmised puudusid, siis üritati sellest suppi keeta ning kiruti, et mis need hommikumaa inimesed selles leiavad.
Kas on Teil tuua veenvaid vastuväiteid, et kääritamist saab asendada ka lihtsalt pikaajalise keetmisega või korduva kupatamisega ?

Lugupidamisega
Andres

hans 28-01-10 11:11
küsimus? tegemist 1927a-l ehitatud laudvoodriga palkmajaga,millel lõunapoolse otsa maakivist vundamendi kõrgus 3m.30kraadise külma korral kütmisel toa keskel sooja 16kraadi,lõunapoolses otsas põrandal miinus 9 kraadi ja üljäänud põrandal välisseina ääras 0kraadi.selge,et põrand tuleb üles võtta ja soojustada puittalade vahelt aga millise materjaliga ja kuidas?hjyrgenson@hot.ee

Leeroy 28-01-10 11:05
to paul 10:38:
Protsenti ei oska öelda, aga mingi osa soojusest kaob ikkagi läbi piirete(oluliselt vähem kui tavamajades). Passiivmajades pole näiteks aktiivkütteseadmeid nagu radikaid või kamin, ahi, vms. Köetakse ainult soojustagastusega ventilatsioonipumbaga, sooja vett päikesepaneelidest, jms
Teadjamad täpsustage!

saayejuht 28-01-10 10:52
Jätke siis küsimusi, edastame need eksperdile.

Krista 28-01-10 10:47
Kuidas saavad olla külmasillad uues majas, mis on ehitatud 2008 juulis? Aknad on kvaliteetsed, tuulutusavad on ok. Aga lugesin ehituspassist, et soojustust on pandud 5sm paksune materjal, mitte 10sm. Kas see saab olla ka üks põhjus? Ja mida ette võtta? Maja välisseinte temperatuur on 8-10 kraadi....

Paul 28-01-10 10:38
to Leeroy:mis on"peaegu" Mind huvitab %.Ja kust kohast on nendel peaegu majadel soojakadu?

Küsimus 28-01-10 10:36
Kui on nagunii vaja energiauditit,siis miks ma peaksin teid ka veel tellima? Jäi arusaamatuks.

Anonüümne 28-01-10 10:36

Leeroy 28-01-10 10:32
to paul: 100%(peaaaegu) soojapidavad majad on passiivmajad.
to paneelmajast: korteri kaupa pole mõtet teha, alustage majale energiauditist ikka - kortermaja on ikkagi tervik. KÜ juhatust tuleb pinnida :)

Paul 28-01-10 10:27
Kas on maju mis on 1oo% soojapidavad

Paneelmajast 28-01-10 10:26
Mind huvitab,kui palju see majale maksma läheb ja kas seda saab ja on mõtet ka ühe korterui kaupa teha ja kuidas siis hind on.
Kas sain õigesti aru,et see puudutab ka ventilatsiooni ja küttesüsteemi puudujääke.

Anonüümne 28-01-10 10:23

Leeroy 28-01-10 10:17
Energiasäästu töödele sõdivad vastu millegipärast just pensionärid. Kardavad pangalaenu ja intressi. Ometiigi tehes kõik tööd korraga - on sääst ilmselge ja tuntav. Rohkem lobbitööd pensionäride häälte võitmiseks. Rääkige ka vikerrraadios rohkem-rohkem asjast. Ehk siis hakkab asi veidigi kohale jõuda.
Meie majas on kõik soojustamata ja küttesüsteem on vana ja väsinud. Pensionäre majas üle poole, kes on jube targad "kõigeteadjad". Aga maja aina laguneb ja küttearved linna kõrgeimad 36.-/m2 Toas sooja 17C(5k)

Kas Teie elamu soojapidavust on viimastel aastatel parandatud?

  • Jah (38%)
  •  
  • Ei (49%)
  •  
  • Kavas on (11%)
  •  
  • Ei ole vajalik (3%)
  •  
  •  
Vaata teisi gallupeid