Eesti lugu. Liivimaa sõda arhiiv: 2012 - Mai
Pulmad Liivimaal 3. Külalislahkus
Ants Hein, Piret Kriivan
26.05.2012 - 13:05
16. sajandi Liivimaa oli külalislahke maa. Peeti palju pidusid ja võõrustati lahkelt külalisi. Liivimaad nimetati isegi maaks, kust “lahkuda ei tahakski”. Kahes eelmises saates rääkis Tallinna Ülikooli vanemteadur Ants Hein(pildil koos Piret Kriivaniga) sellest, kuidas aadlirahvas ja talurahvas pulmi pidasid. Selles saates kuuleme, kuidas liivimaalased külalisi vastu võtsid.
Fotod:
Mõõgatants ja võrutants. Puulõige Olaus Magnuse raamatust „Põhjamaade rahvaste ajalugu“ (1555). 
Toitu valmistamas. Miniatuur 15. sajandist pärit käsikirjast. 
Saates on juttu ka sellest, kuidas meie kliima mõjutas suhtumist külalistesse. Kuula varasemaid saateid kliima mõjust ajaloole:
Kliima mõju ajaloole 16.10.2010. Kuula siit.
Pulmad Liivimaal 2
Ants Hein, Piret Kriivan
19.05.2012 - 13:05
Teises saates, mis räägib pulmadest Liivimaal, pöörame rohkem tähelepanu talurahvale. Talupoja pulmade kohta on päris palju kirjeldusi, sest see oli reisimeestele ja kroonikutele huvitav ja eksootiline. Saates esineb Tallinna Ülikooli vanemteadur Ants Hein (pildil).
Mis juhtus naiste juustega, kui naised olid tanu alla saanud? Kas talurahva seas oli au sees pruudi röövimise komme? Mida söödi ja joodi talupoja pulmas? Missuguse Eesti paiga õlu oli juba siis Euroopas hinnatud?
Veel on juttu libahuntidest ja toonekurgedest, aga miks just pulmasaates?
Keskaegse pidulaua katsid Eesti loo 100. saate puhul Anu Mänd ja Ain Mäesalu.
Kuula siit:
Pidulaud 1
Pidulaud 2
Pilt: Pulmapidu Liivimaa talus (Adam Olearius).
Pulmad Liivimaal
12.05.2012 - 13:05
Kui Liivimaa sõda algas, peeti Tallinnas pulmi. Kui Läänemaa taluojad mässama hakkasid, oli hertsog Magnus pulmas. Ta ise võttis ka sõja ajal naise. Kui palju peeti Liivimaal 16.sajandi sõdade ajal pidusid, räägib Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteadur Ants Hein (pildil).
Musta sousti retsept Inna Põldsami raamatust “Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”:
Jahu pruunistada rasvas, lisada head veini ja kirsisiirupit, lisada veel suhkrut, ingverit, pipart, nelki ja kaneeli, viinamarju, rosinaid ja purustatud mandleid. Nii saab musta sousti.
Keskaegse pidulaua katsid Eesti loo 100. saate puhul Anu Mänd ja Ain Mäesalu.
Kuula siit:
Pidulaud 1
Pidulaud 2
Vikerraadio sari "Eesti lugu" on alates 2004. aastast rääkinud eestlastest ja eestlusest, sellest, kuidas me oleme kõigi raskuste kiuste püsima jäänud. Sel laupäeval, 12. mail jõutakse 300. saateni, kus on teemaks pulmad ja pidustused Liivimaal.
Kui Liivimaa sõda 1558. aasta jaanuaris algas, peeti Tallinnas suurt pulmapidu. Kui Läänemaal algas 1560. aasta sügisel eestlaste ülestõus, oli selle piirkonna valitseja hertsog Magnus samuti pulmas. Millised olid aadlike ja talupoegade pulmad; kui pikalt pulmapidu kestis ja kes otsustas, kui kaua pidutseda võis; kuivõrd erines ordumeistri pulm tavalise aadliku või talupoja pulmapeost. Juubelisaates räägib Eesti parimaid mõisaajaloo tundjaid, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteadur filosoofiadoktor Ants Hein (pildil koos Piret Kriivaniga).
16. sajandil käis Liivimaal hulganisti reisimehi, kes oma kogemused siinmail üles tähendasid. Pulmade ja pide kõrval on kirjeldatud ka seda, kuidas siinmail võõraid vastu võeti. “Külalislahkelt, seda eeldab juba meie kliima," ütleb Ants Hein saates.
Seitsme ja poole aasta jooksul on kolmesajas saates esinenud Eesti tunnustatud ajaloolasi, arheolooge, etnograafe, koduloo-uurijad. Kõige enam on saadetes osalenud Ain Mäesalu (55 saadet), Ago Pajur (36 saadet), Reigo Rosenthal (19 saadet), Jüri Kivimäe (16 saadet) ja Küllo Arjakas (12 saadet).
Saate autor on Piret Kriivan. Kuula laupäeval kell 13.05, kordusena esmaspäeval 23.05.
Pilt: Pulmapidu Liivimaa talus (Adam Olearius).
