Eesti lugu. Liivimaa sõda arhiiv: 2011 - Juuni
Saated Tallinnast
Piret Kriivan
18.06.2011 - 13:05
Sellel suvel räägime Tallinnast. Kuulame varsemaid saateid esimestest teadetest Tallinna kohta, legendidest, mis on seotud Tallinna sünnilooga, sellest, kuidas praegune Eesti pealinn kujunes mõjukaks hansalinnaks, Tallinna kuulsatest müüridest ja ka sellest, missugused olid Tallinna suhted Toompeaga keskajal.
Räägivad Ain Mäesalu, Ivar Leimus, Rein Zobel, Sulev Mäeväli ja teised eesti ajaloolased. Väike osa neist saadetest pääseb suve jooksul laupäeviti ja esmaspäeviti eetrisse, aga ülejäänuid saab kuulata arhiivist.
Sügisel hakkame käsitlema perioodi, mille koondnimetus on Liivi sõda.(1558-1583). Suurte sõdade aeg algas Ivan Julma vägede sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Vana-Liivimaa varises kokku, see jagati aga hoopis Taani, Rootsi ja Poola-Leedu vahel. Saadetes tuleb juttu Liivi sõja lahingutest, kangelastest ja ka eluolust Liivimaal. Narvast, mille kaotus Liivi sõjas, oli venelastele suur löök ja Balthasar Russowist,kes Liivi sõja kroonikasse üles tähendas.
Lutheruse juures
Piret Kriivan, Ulla Kadakas, Anu Saluäär11.06.2011 - 13:05
Sarja "Eesti lugu" reformatsiooni osa lõpetuseks pühendame saate reformaatori Martin Lutheri mälestuse jäädvustamisele Eestis. Martin Lutheri auks pandi mälestussammas püsti Keila lähedale Kumnasse 1862.aastal. Selle samba hävitas nõukogude okupatsioon. Aga selle samba sünni, hävimise ja taastamise lugu ongi seekordne lugu.
Allikateks Keila pastoraadi viimase elaniku Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevaraamat ja rootslasest Tohisoo mõisahärrra Carl Mothanderi raamat „Parunid, eestlased ja enamlased”. Päevaraamatut ja Mothanderit loevad ja kommenteerivad meile Ado Köögardali lapselaps Anu Saluäär (tõlkija, LR peatoimetaja) ja lapselapselaps Ulla Kadakas (arheloog, Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor).
5.06.1924. Viktor Köögardali varrulised Lutheri juures:
LISAMATERJAL
Martin Lutheri mälestussamba taastamisest loe siit.
Tallinna Inglise Kolledži ajaloo õpetaja Kai Ausi uurimus: “Maailmakultuuri ja ajaloo suurkujude mälestusmärgid Eestis.”
Rootsi ajakirjaniku Carl Mothanderi raamatust “Parunid, eestlased ja enamlased”.
10.06.1923 Keila kirikumõis, esiplaanil väike Hilda ja Ellinor - Ado tütred 
1926 juuni. Lapsed Kumna mõisas Meyendorffide juures
Eestlane ja luterlus 2. osa
Piret Kriivan, Riho Saard
03.06.2011 - 13:05
Teoloog Riho Saard (pildil) :” Niipea kui eestlane ei lepi endale autoriteedi- ja müüdiusuga päheistumisega, tülgastab pimedat lojaalsust, niikaua on ta suutnud säilitada vähemalt kultuurluterliku põhiväärtuse ehk inimese, kes uurib kõike, ka pühakirja ja rahvuslikke müüte, nii endisaegseid kui ka uusi, südametunnistuse ja mõistusega.” (artikkel :"Luterlus: kellele ja milleks." ).
Kahes saates on juttu eestlasest ja luterlusest läbi kõigi viie sajandi alates 16.sajandist reformatsiooni algusaastatest, rootsi ajast, vene ajast, rahvusliku ärkamise ja iseseisvumise ajast, nõukogude okupatsiooni ajast, taasiseseisvumise ajast kuni tänase päevani välja ja veelgi kaugemale. Ka sellest, missugune võiks, saaks või peaks olema eestlase suhe luteri kirikuga tulevikus.
SOVITAME KUULATA
Anton Hansen Tammsaare piiblist ja piiblilugemisest ja jumalast. Sauna-Madise ja Liisi dialoogi essitavad Hugo Laur ja Linda Rummo.
Salvestatud 1953. a.
Kuula siit:
SOOVITAME LUGEDA:
Riho Saardi artiklit “Eestlane ja luterlus”, mille leiate kuukirjast “Akadeemia” (2007 , 6 ja 7).
Samal teemal ka EELK Tallinna Toompea Kaarli Koguduse ajakirjast “Sulane”.
