Eesti lugu. Liivimaa sõda arhiiv: 2009 - November
Rahvusülikool 90
28.11.2009 - 13:05
1. detsembril 1919 .aastal kestis veel Vabadussõda ning peeti viimaseid ägedaid lahinguid Punaarmeega kaitsmaks Narvat. Samal ajal alustas Tartu Ülikool tegevust emakeelse rahvusülikoolina.
Vikerraadio saates "Eesti lugu" räägib eesti keele staatusest läbi Tartu ülikooli ajaloo, emakeelse ülikooli sündimisest ning tudengite rollist prof. Helmut Piirimäe.
Juttu tuleb ka hilisematest võitlustest emakeelse ülikooli säilimise eest ning avaaktusest 1. detsembril - kes olid kokku tulnud ja mida ütles peaminister Jaan Tõnisson? Kes olid esimesed õppejõud, kes eesti keeles õpetasid ning kes olid esimesed tudengid?
Helmut Piirimäe (pildil) on eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Uppsala ülikooli audoktor. Ta on uurinud põhiliselt Eesti ajalugu 17. sajandil (sealhulgas ka Tartu Ülikooli ajalugu) ning õpetanud üldajalugu. Samuti on ta paljude kooliõpikute kaasautor.
Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajaloolasena 1955. aastal. Õppejõud oli ta kuni 2001. aastani.
Prof H.Piirimäe tööde bibliograafia leiad siit.
Narva kaitselahingud
21.11.2009 - 13:05
1919. aasta novembri keskpaigaks oli Loodearmee Petrogradi alt taganenud Eesti piiride ette, koos Eesti üksustega peeti Narva rindel hulga ägedaid lahinguid.
Ajaloolane Reigo Rosenthal (pildil) jagab Narva kaitselahingud - viimased lahingud Eesti Vabadussõjas - kolme etappi: esimene lahing kestis novembri keskpaigast kuu lõpuni, siis peeti nädal pausi ja teine lahing kestis 7.- 20. detsembrini, seejärel pärast pausi kestis punaarmee viimane pealetung 28- 30 destembrini. Narva jäi Punaarmeel vallutamata ja Tartus jätkusid rahukõnelused.
KUULA LISAKS
Olukorda Narva rindel meenutab Aleksander Vutt:
Varasemad saated Vabadussõja lahingutest:
29.11.2008 Vabadussõda on alanud
03.01.2009 Jaanuari murdelahingud
10.01.2009 Vastupealetung
31.01.2009 Paju lahing
28.02.2009 Lahingud veebruarist aprilli keskpaigani
09.05.2009 Maipealetung
06.06.2009 Lahingud Läänemerel
13.06.2009 Landesveeri sõda
20.06.2009 Võnnu lahing
Karutapja orden
14.11.2009 - 13:05
Karutapja orden on Läti vabariigi sõjaline autasu, mis asutati 11. novembril 1919. aastal nädal enne 18. novembrit, kui Läti sai aasta vanaks. 11. november on Lätis Lacplesise päev. Eesti ja Läti suhetes on läbi aegade tulnud ikka probleeme ette, ka omariikluse tekkimise ja mõlema riigi vabadussõdade ajal. Siiski on üksteist jõudu mööda abistatud ja seda abi ka tunnustatud, ühelt poolt Karutapja ordeni ja teiselt poolt Vabaduse Risti annetamisega. Seekordses saates räägib Viljandi muuseumi direktor ajaloolane Jaak Pihlak Karutapja ordeni kavaleridest, nii lätlastest kui ka eestlastest.
Pilt - Karutapja orden:
Kõige madalam III järk, paremal (rinda riputamiseks).
Aste kõrgem on II järk, vasakul (pannakse kaela).
Kõige kõrgem on I järk, uhke lai lint, mille küljes orden ning täht keskel.
Kindral Laidoner oli ainus välismaalane, kes sai kõik kolm järku. Lätlastest said kõik kolm järku neli meest.
KUULA LISAKS
Kuula saateid Eesti Lugu arhiivist:
22.11.2008 LÄTI LUGU Eesti iseseisvuse eest peeti esimene lahing Tallinnas 24. veebruaril, kus sai surmavalt haavata lätlasest omakaitselane Johann Muischneek -Janis Muižnieks. Kuidas ta Tallinnasse sattus ja miks ta Läti iseseisvuse eest võidelda ei saanud? Loe edasi ja kuula siit
24.10.2009 PEALETUNG PETROGRADILE . Lisaks lahingutele idarindel algas oktoobris nn Bermondti sõda, mis tähendas, et polkovnik Bermondti juhitud Vene-Saksa vabatahtlik armee alustas pealetungi Läti Vabariigi vastu. Kuula ja loe siit
Lätlaste tervitus eestlastele oktoobrist 1919. See koopia pärineb koguteosest "Eesti Vabadussõda II".
Just Eesti soomusrongid pidurdasid Bermondt-Avalovi vägede üle Daugava jõe Riiga tungimise katsed.
Valitsuskriisid
07.11.2009 - 13:05
Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Kuidas muutus pärast Asutava Kogu kokkuastumist varasem valitsemissüsteem, kuidas kujunesid ajutise põhiseadusega kehtestatud printsiibid, kas neid järgiti? Miks Otto Strandmani valitsus novembris kukkus?
Saatekülaline on Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur (pildil).
LISAMATERJAL
Kuula saateid Asutava kogu valimistest ja maaseadusest
Samuti soovitame kuulata järgmisi "Eesti lugu" saateid:
Maire Reisik
Jaan Raamot
Alma Ostra-Oinas
Viktor Kingissepp
Jaan Tõnisson
Konstantin Päts
Riigikohus
31.10.2009 - 13:05
Asutav Kogu kiitis 21. oktoobril 1919. aastal heaks Riigikohtu seaduse. Vastavalt seadusele oli Riigikohus eelkõige kassatsioonikohus. Riigikohtu esimesed liikmed valis Asutav Kogu 31. oktoobril 1919. Kohtu esimeheks valiti Asutava Kogu liige Kaarel Parts. Kohtu ülejäänud liikmed olid Paul Beniko, Rein Koemets, Jaan Lõo, Hugo Reiman, Martin Taevere ja Peeter Puusepp. Riigikohtu ülesannetest ja rollist Eesti õiguse arenemise loos, esimestest riigikohtunikest räägib seekordses saates õigusajaloolane Peeter Järvelaid.
Foto: Kaarel Parts, õigusteadlane, ühiskonnategelane, Riigkohtu esimees 1919-1940. Peeter Järvelaidi hinnangul oli Riigikohus suuresti just tema nägu.
Pildil saatekülaline professor Peeter Järvelaid, kes on kirjutanud raamatu Eesti õigusteadlasest ja poliitikust Jüri Uluotsast.
Foto: postimees/Scanpix
LISAMATERJAL
Soovitame järelkuulata järgmisis saateid:
26.10.2008 eestrisolnud saade Jüri Vilmsist. Vilms oli üks kolmest Eestimaa Päästekomitee liikmest, kes valmistas ette Eesti iseseisvuse. Ta oli ka Eesti esimene kohtuminister. KUULA JA LOE
24.05.2008 eestirsolnud saade Anton ja Jakob Palvadrest. Anton Palvadre - Eesti õigusteadlane ja riigitegelane, esimene õiguskantsler, sotsiaaldemokraat. Jakob Palvadre - punane väejuht, ajalooprofessor, kommunist. KUULA JA LOE
President Lennart Meri otsusega anti Robert Tassole (21.06.1909-30.06.2005), Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidjale, Valgetähe neljanda klassi orden. Mälestusi rääkis Robert Tasso Lembit Laurile saates “Kirjutamata memuaare”2004.aastal. KUULA SIIT
Jüri Vilmsi kursusekaaslane ja Anton Palvadre hea sõber Anton Hansen Tammsaare on ajalukku kirjutanud eesti mehe kohtuskäiatahtmise. Kuula katkendit lavakuntsikateedri 4. kursuse tudengidelt etenduselt "Me otsime vargamäed", millelavastas Karin Raid, muusika ja laulutekstid kirjutas Urmas Alender.
Mängivad: Silvi Ait, Urmas Alender, Jaak Hein, Veiko Jürisson, Enn Keerd, Eve Maremäe, Rein Oja, Karin Peetri, Tiia Porss, Mart Pukk, Raivo Rüütel, Toomas Suuman, Merle Talvik, Aivar Tommingas. Lindistatud 21.juunil 1978.a. Vargamäel avalikul etendusel .
KUULA SIIT
