
Narva Vene võimu all
Jüri Kivimäe, Piret Kriivan
21.01.2012 - 13:05
Narva oli esimene Liivimaa linn, mis Liivimaa sõjas vene vägedele alistus. Narva ei pääsenud opritšnikute hirmutegudest, kuid Narva sai tsaari armukirjaga ka suure vabaduse.
Toronto Ülikooli professori Jüri Kivimäe (pildil) sõnab: “See, mille nimel väike Narva oli Tallinnaga Hansaliidus pikalt võidelnud, lahenes paradoksaalsel kombel tsaari ühe armu kirjaga.“
Põhja- ja Lääne-Euroopa kaupmehed hakkasid Narvaga ühendust pidama Tallinnast mööda minnes ja seda nähtust hakati nimetama Narva sõiduks. Narva saabus ka hulganisti inglise kaupmehi. Kuidas inglaste käsi Narvas Liivimaa sõja ajal käis?
1570. kasvab rootslaste surve Narvale, pärast mitut ebaõnnestunud katset vallutavad rootsi väed eesotsas Pontus de la Gardie´iga Narva tormijooksuga 1581.
Jõudude vahekord Liivimaa sõjas aastatel 1558-1560. Selgituseks: kollakas värv tähistab Liivi ordu kontrolli all olevaid alasid, hall hertsog Magnuse valduseid, roosa Venemaa hõivatud alasid. Kaart Eesti Ajaloo Atlasest.

SOOVITAME KUULATA LISAKS:
Sellest, kuidas Narva langes venelaste kätte ja mida tähendab Narva sõit, rääkis professor Kivimäe eelmises saates. Kuula siit.
Narva ajaloost enne Liivimaa sõja algust rääkis professor Kivimäe üle-eelmises saates. Kuula siit.
Rootsi väepealiku Pontus De la Gardie on kivisse raiunud meister Arent Passer. Pontus de la Gardie uppus 1585. aastal Narva jõkke, tema hauamonument, mille autor on Arent Passer, on Tallinna toomkirikus. Arent Passerist ja lahkunute mälestamisest ning lahkunutest endist rääkis EKA professor Krista Kodres. Kuula ja loe siit.
Narva kultuur sai oma nime 1950. aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel. Narva kultuuri asulaid on Eestis teada üle kahekümne viie. Kiviaegne Narva kultuur oli Kunda kultuuri järeltulija ja selle järglaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kiviajast ja sealhulgas ka Narva kultuurist rääkis Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu sarja 3.saates "Kiviaeg". Kuula siit.





Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.