Kui tavaliselt broneeritakse enne reisi öömajaks hotelli- või hostelitoad, siis stuudiokülaline Martin Villig on oma perega proovinud ülemaailmset koduvahetuse varianti. Perekond Villig on sellisel viisil käinud Londonis ja Kopenhaagenis ning võõrustanud oma kodus inglasi ja taanlasi. Mida selline vaheldusrikas reisimisviis endast kujutab? Kui kallis see on ning kuidas oma kodu kellegagi mõneks ajaks vahetada, uurime saatekülaliselt. Koduvahetuse kaudu reisimisest on valminud ka film "The Holiday." Ülemaailmse koduvahetuse klubiga saab liituda aadressil homelink.ee või homeexchange.com. Saatejuht on Krista Taim, assistent Liisu Lass. Kuula reedel kell 10.05. Kommenteeri saadet Huvitaja koduleheküljel.

Reedeses Keskööprogrammis vanadest puumajadest

30, juuli Keskööprogrammi teemaks on vanad puumajad ja neid ümbritsenud olustik. Tallinna ajaloolistest eeslinnadest kõneleb arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, saate paneb kokku Arp Müller. Kuula reedel kell 23.05.

Kergejõustiku EM Vikerraadios

Vikerraadio on kohal kergejõustiku Euroopa Meistrivõistlustel Barcelonas. Jälgime medaliheitlusi ning mõistagi keskendume Eesti jõustiklaste sooritustele. Kommentaatorid on Erik Lillo ja Joosep Susi.
Eesti koondis Barcelona EM-il: Gerd Kanter (pildil), Märt Israel ja Aleksander Tammert (kettaheide), Igor Sjunin ja Jaanus Uudmäe (kolmikhüpe), Tiidrek Nurme (5000 m jooks), Mikk Pahapill, Andres Raja, Mikk Mihkel Arro (kümnevõistlus), Taavi Peetre (kuulitõuge), Tõnis Sahk (kaugushüpe); Aarne Nirk (400 m tõkkejooks), Ksenija Balta (kaugushüpe, 200 m jooks), Veera Baranova (kolmikhüpe), Anna Iljuštšenko (kõrgushüpe), Grit Šadeiko (seitsmevõistlus) ja Maris Mägi (400 m)

Otselülituste ajavahemikud kuupäeviti:
30.07. 11.05 - 14.15, 19.30 - 22.40
31.07. 11.45 - 12.40, 22.05 - 22.40
01.08. 20.15 - 23.00

Alates juuni lõpust on argipäeviti Vikerraadios kirjandussari "Keda sina viimati lugesid?"
Sarja eesmärk on tutvustada laiemale publikule eesti elavaid ja kirjutavaid kirjanikke läbi nende tekstide. Saatejuht Urmas Vadi kutsub igasse saatesse kirjaniku, kes räägib ühest teisest eesti kirjanikust, loeb ette tema tekste ja kommenteerib neid. Kuulaja saab teada, miks see kirjanik on oluline, mida ta kirjutab ja kuidas. Järgmises saates on külaliseks see, kellest eelmises saates räägiti kuni ring – kolmkümmend kirjanikku – saab täis. Saates osalevad näiteks Jan Kaus, Jürgen Rooste, Kivisildnik, Contra, Olavi Ruitlane, Andrus Kivirähk, Doris Kareva, Maarja Kangro, Tõnu Õnnepalu, Peeter Sauter, Kristiina Ehin, Priidu Beier, Hannes Varblane jt. Saatesarja autorid on Urmas Vadi (pildil) ja Külli Tüli ning sari on üks osa Lugemisaasta programmist. "Keda sina viimati lugesid?" on Vikerraadio eetris suvel igal tööpäeval kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Kuula saateid siit! Kommenteeri saadet!

Nädala järjejutt: Eduard Vilde "Tabamata ime"

Lugu tunnustuse ihalusest nii kodus kui ka laias ilmas ehk Eduard Vilde oma sõnul:
"See on traagiline lugu kunstidesperaadost, milline tüüp meil uue sajandi algusest peale arvukamalt hakkas esinema. Piirdus kunstidele andujate kuulsuseiha enne seda vaid tunnustusega kodumaal, siis hakati nüüd kirglikult kippuma Euroopasse."
Meie heliarhiivis 1954. aastast säilinud raadioversioon Vanemuise teatri lavastusest (lavastaja Epp Kaidu), milles tunnustamata geeniust kehastas Helend Peep, kelle 100. sünniaastapäev on 29. juulil. 

Kuula 26.-30.juulil kell 11.30 ja 22.30.

Kuula varasemaid järjejutte

Laste lood: Leelo Tungal "Kristiina, see keskmine"

19. juulist-5. augustini kell 9.45 ja 18.30 on eetris järjelugu Leelo Tungla raamatust "Kristiina, see keskmine". Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, mil praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu: emadepäeva ja jõulude tähistamine polnud küll päris keelatud, kuid märksa tähtsamaks peeti naistepäeva ja uut aastat, mille saabumist kuulutas nii raadios kui ka televiisoris Kremli kellade helin. Toitu ja rõivaid ei ostetud kroonide, vaid rublade eest, ja poodides polnud pooltki nii palju kaupa kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav. Kui sa ei usu, siis küsi oma isalt-emalt järele – võib-olla juhtus nendega samasuguseid lugusid kui Kristiinaga?
Leelo Tungla raamatut "Kristiina, see keskmine" loeb Kadri Tiisel.

Raadio Ööülikooli Päevane Osakond: Eesti raha tähed ehk tundmatu Eesti

Sari "Eesti raha tähed" oli esmakordselt eetris eelmise aasta sügisel, sel suvel on võimalik kuulata neid saateid Raadio Ööülikooli päevases osakonnas pühapäeviti kell 15.05. Sarja sissejuhatavas saates pühapäeval, 27. juunil, kõneleb ajaloolane Marek Tamm teemal “Aeg ja raha”. Viimane aeg on enne euro tulekut võtta taskust välja kroonid, laduda need laua peale ritta ja vaadata hoolega, kes on see mees või naine, kelle pilt on Eesti  rahatähel.
Üks ameeriklane ostis Tallinna käsitööpoest endale kampsuni. Rahatähed olid segamini näpuvahel, müüja aitas täpset summat kokku arvutada:

-  ja nüüd, palun, andke mulle veel üks Koidula.
-  Koidula? Kes see on?
-  Eesti esimene naisluuletaja.
-  Teil on raha peal kujutatud luuletaja? See on ju suurepärane! Meil on kahjuks ainult riigimehed…

Meie jaoks on enesestmõistetav, et taskus on Koidula, Tammsaare, Keres, Jakobson… - olulised nimed meie kultuuriloos, portreed õpikust, just nagu meie sõbrad ja sugulased, aga kui lähemalt uurima hakata, “kes on pildi pääl”, siis tõeliselt tundmatu Eesti. Sarjas on üheksa saadet. Teema juhatavad sisse Ivar Leimus ja Ott Sandrak rääkides raha sünniloost. Järgmise kaheksa saatega vahendame kaheksat eri maailma. Räägime inimesest ja tema elu kutsest, inimesest ja tema ajast.
Raadio Ööülikooli külalistoimetaja on Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja ja lavakunstikooli õppejõud Riina Roose. Helirežissöör on Külli Tüli.
Tekse esitavad Tallinna Linnateatri näitlejad. Saatesari on valminud Raadioteatris koostöös Eesti Panga ja Tallinna Linnateatriga.

Siit leiad saadete teemad

Eesti lugu ristiusust ja eestlastest

13. sajandi vallutused ja ristiusustamine muutsid siinmail elava inimese elu lõplikult. Mida tegi reformatsioon eestlasega: kas tõi ristiusu lähemale hingele, seda hakkame uurima sügisel, kui jõuame 16-ndasse sajandisse. Juulikuus aga kordame saateid, mis rägivad eestlaste suhtumisest ristiusku. Muinasaegset vabadusvõitlust käsitleti alates Carl Robert Jakobsonist väga rahvuslikus võtmes, mis tähendab, et üks ristiusu vastu võtnud Eesti vanem ei sobinud sellesse pilti. Aga ta oli olemas: teadaolevalt esimene ristitud vanem oli Tabelinus. See Virumaa Pudiviru kihelkonna vanem oli Henriku teadaannete kohaselt sakslaste sissetungi ajal Virumaale juba ristitud. Mille poolest erinesid või sarnanesid Tabelinus ja Lembitu või Tabelinus ja Kaupo, räägib Tartu ülikooli õppejõud Ain Mäesalu.
 
Kordussaated eetris 24.07 ja 31.07 kell 13.05. Saate autor on Piret Kriivan (pildil). 

Kuulatavuse pingereas troonib endiselt Vikerraadio

TNS Emori kevadise raadio päevikuuringu põhjal kuulas Vikerraadiot nädalas keskmiselt 332 000 inimest, Vikerraadiole järgnesid 293 000 kuulajaga Sky Plus ja 258 000 kuulajaga Raadio Elmar.
Eestlastest kuulab rahvusringhäälingu suurimat raadioprogrammi nädalas keskmiselt 43%. Vikerraadio kuulajaskonda iseloomustab võrreldes teiste jaamadega suhteliselt suurem lojaalsus oma jaamale. Ka pühendavad inimesed Vikerraadio kuulamisele teistega võrreldes rohkem aega. Vikerraadio osakaal Eesti elanike kuulamisajast oli kevadel 18,3%, järgnesid Raadio Elmar 11,9% ja Sky Plus 9,9%-ga.
Rahvusringhäälingu teistel raadioprogrammidel oli kuulajaid järgmiselt: Raadio 4 – 173 000 kuulajat, Raadio 2 – 143 000 kuulajat, Klassikaraadio – 40 000 kuulajat ja Raadio Tallinn – 24 000 kuulajat.
Viimase kahe raadio päevikuuringu põhjal on märgata, et inimesed on hakanud rohkem aega pühendama salvestatud muusika kuulamisele. Kui mullu oli salvestatud muusika osakaal kuulamisajast 7-8%, siis tänavu on see stabiilselt olnud üle 10%.
Uuringufirma TNS Emor viis raadio päevikuuringu läbi ajavahemikul 3. märtsist 1. juunini 2010. Uuringus osales 3109 Eesti elanikku vanuses 12-74 eluaastat.

Lae alla viimane uudistesaade ja Päevakaja

ERRi raadiouudiste toimetus toodab varahommikust keskööni ligi 2,5 tundi uudistesaateid, milles sisalduvad originaaluudised, intervjuud, ülevaated, kommentaarid ning BNS-i ja Reutersi sõnumid. Uudistesaadete järjepidevust kannab Päevakaja, mis on eetris olnud igal õhtul alates 6. oktoobrist 1958. Päevakaja kuulete iga päev kell 18.

Viimast uudistesaadet ja Päevakaja saab alla laadida siit.