Müstiline Venemaa

Peatume erinevatel allikatel, mis kirjeldavad Lenini elu viimaseid kuid. Ühed neist väidavad, et Lenin oli täielikult paralüseeritud, ei suutnud kirjutada ega rääkida. Teised aga veenvalt tõestavad vastupidist. Räägime Lenini testamendist ja Stalini, Zinovjevi, Kamenevi võitlusest selle avalikustamise vastu.
Saate autor on David Vseviov (pildil). Kuula pühapäeval kell 11.20.

Seekord kuuleme, kuidas on käinud aegade jooksul hülge- ja vaalapüüdjate käsi Antarktikal. Selge on see, et hüljeste ja vaalade käsi ei ole hästi käinud. Lõunapolaarpiirkonna avastamisele 18. sajandil järgnes üsna pea hüljeste ja vaalade avastamine, keda oli tollal sealsetes vetes meeletul hulgal. Inimene hakkas leiutama üha nutikamaid püügiriistu ja mereloomi sai hukka kümnete tuhandete kaupa. Sest kõik see, mida hüljestest ja vaaladest sai - alates toidulauast ja lõpetades kasuliku ja väärtuslikuga muudes eluvaldkondades, tegi nende püüdjatest väga rikkad mehed. Ühel hetkel taibati, et loomad on pea täielikult hävitatud ning tekkis elementaarne vajadus asendada metsik püük rangelt reeglipärase tegevusega. Saate autor on Hendrik Relve, toimetaja Haldi Normet-Saarna. Kuula pühapäeval kell 14.05.

Kuula varasemaid saateid

Peeter Olesk: “Luuletaja eneseotsing ehk jagunemine õnnetunde ja kannatuste vahel. Kannatusena mõtlen ma inimese ebakindlust, mitte otsekohe verist haava. Osalt on see Marie Underi luuletuse „Soov” võtmeks, kuid teisalt on seesama küsimus lahendatud August Sangal tema luuletuses „Soov” Underist täiesti erinevalt ja Lydia Koidulal tema luuletuses „Soovid” (1882) hoopiski Soome silla kaudu. Under ei ole sugugi hõiskaja. Pole keegi praegustestki. Kuid pangem kõrvuti Marie Under ja Debora Vaarandi. Teine on estraad, esimene on kaasatundja.”

Uus küsimus, millele saab vastata 4. aprillini, kõlab: " Tõenäoliselt 1919. aastal kirjutas Gustav Suits luuletuse „Leconte de Lisle'i läkitus sõbrale Asutava Kogu puhul 1849”. Negatiivne paralleel Eesti Vabariigi Asutava Koguga on täiesti ühemõtteline. Luuletuse 2. värss ütleb: „Louis, sõber õiguse, töötoa ja raamatu”. Kes oli see Louis? Millise keemilise segu ta avastas ja kes oli tema klassivend? Palun saatke vastused aadressile mart.ummelas@err.ee
Kuula saadet pühapäeviti kell 15.05. Saatejuhid on Peeter Olesk ja Mart Ummelas.

Loe saatest

Laboris on seekord eneseteadlikud delfiinid, taevaredelid ja mikrometeoriidid

Kui delfiin peegli ette satub, hakkab ta keerutama ja "nägusid tegema". Just nagu mõni inimene! Ameerika delfiiniuurija Diana Reiss väidabki seetõttu Laboris, et neil tarkadel loomadel on eneseteadvus. Füüsik Romi Mankin teeb saates mõtte-eksperimendi, kus ronib redeliga taevasse ja avastab sealsetel sfääridel väga eriskummalisi omadusi. Geoloog Kalle Suuroja jutustab kuulaja küsimusele vastates aga hoopis taevast alla maa peale langevast kosmosetolmust ja mikrometeoriitidest.

Labor algab Vikerraadios pühapäeval kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet. Vaata ka http://teadus.err.ee/
Saatesari "Labor" oli Vikerraadio eetris ka aastatel 2005 kuni 2007. Uusi ja vanu "Laboreid" saab järelkuulata Vikerraadio siin.

Sel laupäeval on stuudios Tallinna Ülikooli õppejõud Mare Müürsepp, kes põhiettevalmistuselt on algklasside õpetaja, kuid ligi 30 aastat olnud õpetajakoolituses lastekirjanduse õppejõud, kirjutanud lugemikke, koolieelse ja algastme õppematerjale, uurinud laste lugemisoskust jm lugemistegevusega seotut, tegutsenud lastekirjanduse kriitikuna ja ka ise lastele kirjutanud. Tema doktoritöö teemaks oli lastekirjanduse ja kasvatuse areng läbi 20. sajandi. Räägime lugemise osast laste keelekasutuse arendamisel. Professor Martin Ehala jätkab eesti keele grammatika eripära käsitlemist. Kordame üleskutset kuulajaile hakata "uuteks Aavikuteks" ning võtame lühidalt kokku reedel korraldatud e-etteütluse tulemused.
Uus ülesanne kuulajaile vältab kogu märtsi- ja aprillikuu. Ootame nn "uusi Aavikuid" ehk lennukaid ettepanekuid eesti keele grammatika uuendamiseks ehk liiga keerukate sõnaühendite või väljendusvormide lihtsustamiseks, nagu omal ajal tegi Johannes Aavik, luues sellised muutevormid nagu -nuks, -maks-, -mata jt. Esitage oma ideed http://keelesonum.vikerraadio.ee kommentaariakna kaudu  või aadressil Keelesõnum, Kreutzwaldi 14, 10124 Tallinn ja võitke auhinnaraamatuid kirjastuselt Varrak.

Saatejuht Mart Ummelas, režissöör Anna-Maria Kurrel. Kuula laupäeval kell 17.05.

Etteütluse õige tekst on üleval Huvitaja koduleheküljel. Samuti saab sealt kuulata helifaili ja end enne korrektse teksti vaatamist testida.

Esimesena auhinnaraamatu, Mart Laari "101 Eesti ajaloo sündmust", võitis Ann Metslang. Raamatu "1001 ajaloolist paika" saab auhinnaks Raul Salumets. Mõlemad vastasid 99-protsendilise täpsusega, Ann Metslang jõudis oma vastuse ära saata kiiremini. Lisaks saab auhinna ka Triin Tae, kelle tulemus oli 98,9%. 100 protsenti õigeid vastuseid sel aastal ei olnud. Kokku saadeti Vikerraadiole 754 etteütlust.

Miniturniir

Märtsikuus võistlevad Miniturniiri saadetes Rakvere Gümnaasiumi 7. klassi õpilased: Katerina Lazareva, Airi Lukina, Janar Kukk, Aivar Õunapuu ja Karl Anton. Kas neil õnnestub koguda piisavalt palju punkte, et võita Miniturniiri hooaeg ja auhinnana külastada NUKUmuuseumi, nukuteatrit ning näha etendust "High School Musical"? Kuula reedeti kell 9.45 ja 18.30. Saateid juhib Ivo Linna, toimetab Kadri Tiisel.

Lae alla viimane uudistesaade ja Päevakaja

ERRi raadiouudiste toimetus toodab varahommikust keskööni ligi 2,5 tundi uudistesaateid, milles sisalduvad originaaluudised, intervjuud, ülevaated, kommentaarid ning BNS-i ja Reutersi sõnumid. Uudistesaadete järjepidevust kannab Päevakaja, mis on eetris olnud igal õhtul alates 6. oktoobrist 1958. Päevakaja kuulete iga päev kell 18.

Viimast uudistesaadet ja Päevakaja saab alla laadida siit.

Kuula hommikuintervjuusid

Argipäeva hommikutel kell 7.35 on eetris hommikuintervjuu olulisel päevakajalisel teemal. Kuula hommikuintervjuusid