Kell 9.15 tuleb stuudiosse Katrin Pärgmäe Riigi Infosüsteemi Ametist, sest laupäeval täitub ID-kaardil 10 aastat. Kuuleme selle väikese plastikkaardi sünnivaludest, tõusudest-mõõnadest ning avastamata võimalustest.
Ajaloominutites teeme juttu sellest, et sarnaselt praegusega oli ka aastal 1897 käimas üle-venemaaline rahvaloendus ning kuna tol ajal kuulus Eesti Venemaa Keisririigi alla, siis loeti selle käigus üle ka kõik eestlased.
Kümme aastat enne seda, 1887. aastal, asuti aga ehitama Eiffeli torni.

Saatejuht on Maian Kärmas. Kuula Vikerhommikut kell 5.30 - 9.45.
Kommenteeri saadet Vikerhommiku kodulehel.

Oleme kolmandat korda külas Maril ja Kaupol. Esimesel korral nad alles ootasid last, teisel korral oli neil üks laps ja nüüd on neist saanud kahe lapsega neljaliikmeline pere. Millised ootused ja muutused on pereks kasvamisega kaasas käinud ja milliseid plaane nüüd tehakse kuulete seekordses saates.

Saatejuht on Andres Noormets, toimetaja Tiina Vilu, helirezissöör Maris Tombach. Kommenteeri saadet!

Kuula laupäeval kell 10.05 ja kordusena pühapäeval kell 6.05.

Kuula varasemaid saateid

Milline on autorikaitse asjade seis, küsime Immo Mihkelsonilt. Kristiina Garancis räägib Krõõt Juurakuga tantsust. Kivisildnik näitab, kuidas Hannes Rummi kirjade juurest kõrge kunstini on vaid üks samm. Andri Luup kirjutas ja lavastas näidendi "Pruuniks". Kultuurikaja päevikut peab Urmas Lennuk.

Kuula laupäeval kell 12.05.

Kultuurikaja toimetaja on Urmas Vadi (pildil), helirežissöör Vivika Ludvig. Kommenteeri!

Liivimaa sõjas langesid vene vägede kätte esimestena Narva ja Vastseliina ning seejärel oli järg Tartu käes. Juuni alguses tungisid Vene väesalgad Tartu piiskopkonda ja jõudsid Tartu alla 8. juuliks. Kümne päeva pärast anti linn üle Vene väepealikule Pjotr Šuiskile.
Tartu langemisest, piiskop Herman II alla andmisest, Venemaale saatmisest ja allaandmistingimustest räägib Tartu Ülikooli dotsent Enn Küng (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula laupäeval kell 13.05, kordusena esmaspäeval 23.05.

Eesti lugu koduleheküljelt leiab palju lisamaterjali, mis saatesse ei mahtunud.

Rahvaloendus internetis on lõppemas ja varsti hakkavad rahvaloendajad kodudes käima. Millal on teda oodata, kuidas ära tunda, et tegu on ikka õige rahvaloendajaga ja missuguseid ettevalmistusi peaks inimene tegema? Stuudios on Rahva- ja Eluruumide loenduse välitööde korraldamise juht Maris Posti.

Doktor Kai Saksaga räägime pikaealisusest ja vanimatest inimestest. Kõige pikem eelootav eluiga on Jaapanis – 83, esinelikus on veel Honkong, Island ja Šveits 82 aastaga. Eesti on selles tabelis 104. kohal 71,5 aastaga, vandudes alla nii Leedule kui Lätile. Praegu on dokumenteeritult kõige vanem inimene USA-s elav Bessy Cooper, kes on 115-aastane.

Ajame juttu Väärikate Ülikooli idee algataja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži täiendkoolituse programmijuhi Mari Suurväljaga. Väärikate Ülikooli eesmärk on anda teadmisi ja oskusi eakametele inimestele alates 50-ndast eluaastast. Vanima Väärikate Ülikooli lõpetanu sünniaasta 1913.

Pärnus käisime külas Siina Ükskülal, kes on lõpetanud Voldemar Panso asutatud Lavakunstikooli I lennu. Siina kasvas üles Viljandimaal. Lapsepõlves puutus ta teatriga väga harva kokku, aga huvi oli nii suur, et etendusi mindi vaatama 12 km kaugusele Mustlasse – jalgsi sinna, kolm tundi vaadati püstijalu etendust ja siis öösel jalgsi tagasi. Lavakunstikooli sai Siina Üksküla kohe sisse, ehkki soovijaid oli üle 400.

Foto: Siina Üksküla koos lapselaste, tulevaste näitlejate Sandra ja Kristjaniga 1988. aastal Pärnus.

Saatejuht on Ülle Karu. Kuula laupäeval kell 16.05.  Kommenteeri saadet!

Kuula varasemaid saateid

Kommetele ja rituaalidele pühendatud sarjas räägime seekord mütoloogilistest relvadest. Sealhulgas on piisavalt neid, mida võib üksnes tinglikult sõjariistaks nimetada. Nii teatakse budismis bodhisatvat nimega Mandžušri, kelle valduses oli mõõk, mis raius läbi teadmatuseloori. Mandžušri nimelt seisis hea tarkuste ja õppimise eest.
Omapärane on ka legend Jaapani jumalatepaarist Izanagist ja Izanamist (pildil), kes kalliskividega ehitud taevase mõõgaga saari lõid. Üks tuntumaid jumalaid on kindlasti mere-valitseja Poseidon, kelle sümboliks oli muuhulgas kolmikhark. Sellega vastu maad lüües põhjustas ta tõusulaineid ja maavärinaid.

Jutustab Martti Kalda, saate koostas Haldi Normet-Saarna. Kommenteeri saadet!
Saade on eetris laupäeval kell 17.05, kordusena teisipäeviti kell 23.05.

 Kuula varasemaid saateid

Eestis on asjaarmastajate teatritruppe teadaolevalt 400 ümber. Millised on isetegevuslaste ja professionaalse teatri kokkupuutepunktid? Käime Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve jutul, kuna koos abikaasa Hele Kõrvega on ta omal ajal osalenud Jõgeva kuulsa kooliteatri "Liblikapüüdja" töös ning ei pea paljuks nüüdki vahetevahel harrastajatega koostööd teha.

Ka uuslavastusi on uuel aastal tulnud ridamisi. Koos teatrivaatleja Reet Weidebaumiga hindame VAT Teatris äsja esietendunud "Karinit ja Pearut" ning jagame muljeid teatris NO99 etenduvast ülimenukast õudusloost "Misery".

Jõuame ka rahvusooperisse, mille uuslavastuses "Julius Caesar" teeb Eestis debüüdi metsosopran Monika-Evelin Liiv. Eestist sõidab Liiv peatselt tagasi Suurbritanniasse, et valmistuda uueks esietenduseks - aga siis juba Iisraelis!

Foto: Peeter Volkonski lavastuses "Misery" (NO99.ee).

"Teatrisse!" saatejuht ja helisrežissöör on Meelis Kompus. Saade on eetris kaks korda kuus pühapäeviti kell 13.05. Kommenteeri ja vaata saates kõlanud muusikapalade nimekirja teatrisaate kodulehelt.

Mida arvata kannibalismist ehk inimesesöömisest? Ei midagi head, ütleb tänapäeva arenenud tsivilisatsioonist pärit inimene ja tal on tuhat korda õigus. Legendaarse antropoloogi Mikluhho - Maklai reisiraamatu eessõnast võib lugeda, et ränd Uus- Guineale toimus mitte üksnes ruumis vaid ka ajas. Sest saarel viibides satub paljuski tagasi kiviaega. Selle kommetesse kuulub ka kannibalism. Ent inimene ei söönud inimest mitte nälja pärast. Ohvri vägi oli see, mida loodeti endale saada.
Hendrik Relve räägib nähtusest pikemalt ning ühtlasi rahustab, et tänapäeval on kannibalismi juhtumid siiski haruldaseks jäänud.

Saate autor on Hendrik Relve, toimetaja Haldi Normet-Saarna.
Kuula pühapäeval kell 14.05.

Kommenteeri saadet!

Kuula varasemaid saateid

Keelehooldekeskuse (tegutseb 2007. aastast) eesmärk on parandada avalikku keelekasutust, eelkõige riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajate, aga ka ajakirjanike keelekasutust.
Keelehooldekeskuse koordineerija Egle Pullerits (pildil) räägib probleeme tekitavatest keelenditest. Lähemalt tuleb juttu paronüümidest ehk sarnassõnadest ja poolt-tarindist. Keelehooldekeskus on üllitanud ka abivahendi ajakirjanikele: “Keelekiirabi ajakirjanikule” - juba ainuüksi sissejuhatusest võiks ajakirjanikule palju abi olla!

Ootame kuulajate kommentaare seekord mitte probleemide ja vigade kohta, vaid tähelepanekuid ilusa ja/või korrektse keelekasutuse kohta.

Loodame teie abiga teha saate kõigest kaunist eesti keeles!

Saatejuht on Piret Kriivan. "Keelesaade" on eetris pühapäeval kell 15.05 ja kordusena neljapäeva südaööl. Kommenteeri Keelesaate koduleheküljel.

Kuula varasemaid saateid

Saate esimeses pooles tuleb stuudiosse vastne Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe (foto:sport.err.ee), kellega arutame, kuidas peaks Tartu korvpall edasi minema. Saate teises pooles küsime olümpiavõitjalt Gerd Kanterilt, kuidas on alanud tema olümpiahooaeg. Saatejuht on Alvar Tiisler.

Kuula pühapäeval kell 18:15.Kommenteeri!

Kuula varasemaid saateid siit

Vikerraadio kasvatas möödunud aastal edu teiste jaamade ees

2011. aastal ainsana suurematest raadiojaamadest kuulajaskonda kasvatanud Vikerraadio edestab järgnevaid jaamu rohkem kui 70 tuhande kuulajaga, selgub uuringufirma TNS Emori raadio päevikuuringust.
 
Möödunud aastal kuulas Vikerraadiot nädalas keskmiselt 349 tuhat inimest, mis on 16 tuhande võrra enam kui aasta varem. Vikerraadiot kuulas 2011. aastal iga nädal keskmiselt 45 protsenti eestlastest ning jaama edu teiste ees oli viimase kümnendi suurim. Vikerraadiole järgnesid kuulajaskonna suuruselt Sky Plus 276 tuhande ja Elmar 255 tuhande kuulajaga. Võrreldes 2010. aastaga on Sky Plusi kuulajaskond vähenenud 13 tuhande kuulaja võrra ja Elmari kuulajaskond 2500 kuulaja võrra. 
 
Tähelepanuväärne oli Vikerraadio kuulatavus 2011. aasta suvel, mil programmi jälgis nädalas keskmiselt 383 tuhat inimest. Suure kuulatavuse põhjuseks oli sündmusterohke aeg, kus Vikerraadio vahendas operatiivselt noorte laulu- ja tantsupidu, presidendivalimisi, aga ka Liibanoni pantvangidraamat ja terrorirünnakut Norras.
 
Vikerraadio edu aluseks on peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul tugevad saatejuhid, kuulajasõbralik programm, järjepidev töö uute ideede leidmiseks ning kiire reageerimisvõime kõikvõimalike sündmuste kajastamisel.
 
ERRi teiste raadiojaamade 2011. aasta statistika: Raadio 4 kuulas mullu nädalas keskmiselt 165 tuhat, Raadio 2-e 130 tuhat, Klassikaraadiot 52 tuhat ja Raadio Tallinnat 22 tuhat inimest.
 
Raadio päevikuuring kaardistab raadiojaamade kuulatavuse 15-minutilise täpsusega. Uuringu läbiviimine toimub jooksvalt, st igal nädalal. Raadiouuringus osaleb igas kuus 900 ja igas kvartalis 3000 Eesti 12-74-aastast elanikku.

Vikerraadio tänab väga kuulajaid!
 

Lae alla viimane uudistesaade ja Päevakaja

ERRi raadiouudiste toimetus toodab uudistesaateid varahommikust hilisõhtuni. Uudistesaadete järjepidevust kannab Päevakaja, mis on eetris olnud igal õhtul alates 6. oktoobrist 1958. Päevakaja kuulete iga päev kell 18 ja 20. Lühemad uudistesaated on argipäeviti eetris alates kella 6st kuni 9ni igal täis- ja pooltunnil. Kella 10st 22ni on eetris täistunniuudised, kell 12 ja 15 pikemad uudistesaated. Nädalavahetusel on uudised igal täistunnil ning Päevakaja kell 18.

Viimast uudistesaadet saad kuulata siit, uudislõike eraldi siit.

Kolme viimase nädala Päevakajasid siit